Puidutööstuse lipulaev sattus Eestis kriminaaluurimise alla

 Kolme ühe suurema Rootsi metsatöötlemisettevõtte Södra Eesti tütar­ettevõtte töötajat kahtlustatakse ulatusliku käibemaksupettuse korraldamises. Ettevõtte teatel on nad kolm käibemaksupettuses kahtlustatavat töötajat ametist kõrvaldanud, samuti sulges ettevõte Lääne-Virumaal Kundas asuva puiduterminali.

Södra emaettevõtte kommunikatsioonijuht Per Braconier rääkis Päevalehele, et ettevõte suhtub kriminaalmenetlusse tõsiselt ja annab vajaduse korral prokuratuurile igakülgset abi. “Oleme alustanud ka sisejuurdlust,” lisas Braconier.

Prokuratuuri selgituste kohaselt on Södra Eesti kui juriidiline isik saanud tõesti juba süüdistuse ulatusliku käibemaksupettuse korraldamises. Praegu on Södra Eestit puudutav eeluurimine juba lõpetatud.

Keskne roll

Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatakse kolmeteist füüsilist isikut ja kolme juriidilist isikut maksualaste süütegude toimepanemises. Süüdistuse kohaselt organiseeris Mati (snd 1963) koos Kaidu (snd 1963), Reijo (snd 1984) ja Marekiga (snd 1977) toimiva arvevabriku süsteemi. Arvevabriku variettevõtete juhatuse liikmed värvati tasu eest ning dokumentatsioon ja pangarekvisiidid olid kuritegeliku grupi valduses ja kasutuses.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luugi teatel ei töötanud arvevabrikuskeemi autorid kõik Södra Eesti AS-is. Küll aga on Rootsi ettevõtte Eesti

tütarettevõttel arvevabrikuskeemis keskne koht. Nimelt osutas arvevabrik Södra Kundas asuvale terminalile kaasabi fiktiivsete arvete koostamisega. Södra Eesti Kunda terminali juhtivtöötajad kasutasid saadud arveid aga maksu- ja tolliametilt enam maks­tud käibemaksu tagasinõudmiseks. Södra Eesti eelmise aasta käive oli 376 miljonit krooni.

Riik sai üle 11 miljoni krooni kahju

•• Eeluurimise tulemusel tuvastati, et pärast seda, kui Södra Eesti Kunda terminal oli fiktiivsed arved variettevõtete pangakontodele tasunud, tagastasid arvevabriku organisaatorid pangakontolt väljavõetud sularaha kauba tegelikele müüjatele. Iga tehingu pealt võeti aga “teenustasu“, mis kõikus olenevalt klien­dist kuue-kaheksa protsendi vahel. Niiviisi teenisid arvevabrikandid miljoneid kroone, mis investeeriti kinnisvarasse ja suunati teistesse äridesse.

•• Samuti teenisid arvevabrikust kasu metsamaterjali müüjad, kes vabanesid maksukohustusest ja said ettevõttele miljoneid kroone sularaha. Viru ringkonnaprokuröri Rita Hlebnikova süüdistus­akti kohaselt suutis kuritegelik grupp maksukelmuse ja maksude maksmisest kõrvalehoidmisega tekitada riigile aastaga üle 11,5 miljoni krooni suuruse kahju.

•• Nende süütegude eest võib füüsilist isikut karistada rahaliselt või kuni viieaastase vangistusega, juriidilist isikut aga rahalise karistuse või sundlõpetamisega. Kuritegelikku ühendusse kuulumise eest võib karistada kuni kaheteistkümneaastase vangistusega.