Psühholoog: igast lapsest saab teha geeniuse

Aga keegi peab ju olema torulukksepp või keevitaja...

psyhholoog peaks minema puhkusele. tal puudub kompleksne maailmatunnetus.

Puhkusest on vähe.Tal tuleks endale selgeks teha, mis asi see inimese maailm on.

Pelgalt see sõnapaar - "erinevad intelligentsused" - annab aimu ürituse tasemest. On mõisteid, millel eesti keeles puudub mitmus.

Ahzo, meil on sinuga kahe peale üks intelligentsus? Tänan, kuid ei, tänan!

Käes on jälle keerulised ajad. Varsti kuuleme tihenenud UFO-külastustest ja siis ilmuvad muud imetegijad rahva seast või rahva sekka - Savi-Ets, Ansi-Ants, Kepi-Naine, Tuule-Tasku, Silma-Niina jne...

... tunguuziga intelligentsi jagama.

Intelligentsus kui mõiste on siiski üks. Individuaalne on selle avaldumise vorm ja ulatus. Paitsab, et siin kommentaariruumis on seda ulatust vähemgi, kui autoril.

Omaette teema on erialane kompetents, millele see algne kommentaar vihjab. See on sageli kommentaarides suurem kui artiklis.

Millest selline arusaam, et intelligentsus kui mõiste on üks? Kas piisas kinnitusest, et see nii on? Üks hetk, kohe lükkan ümber: intelligentsus kui mõiste ei ole üks, isegi "siiski" mitte. Põmm!
Kui võtta intelligentsUSt kui omadUSt, siis ei ole mingit alUSt arvata, et seda on vaid üks. Ei ole haruldased isegi juhtumid, kus isiksUSi on mõnes rohkem kui üks.
Eesti keele käsiraamatust:

http://www.youtube.com/watch?v=cph6RoE7B3E...

...
-us tuletab põhijuhul a) verbitüvedest tegevust nimetavaid nimisõnu, b) verbi käändelistest vormidest ja käändsõnadest olekut, nähtust või omadust väljendavaid nimisõnu.
Verbaalsest tuletusalusest lähtuvad us-tuletised väljendavad omaette sõnana esinedes harilikult:
a) tegevust kui nähtust, nt armasta/ma > armast/us;
b) tegevuse üksikjuhtu, nt võistle/ma > võistl/us, seiklus, taotlus;
c) tegevuse tulemust, nt joonista/ma > joonist/us, kritseldus;
d) tegevusala, nt keevita/ma > keevit/us, suhtekorraldus, jäätmekäitlus.
Liitsõna eesosana eelistatakse us-tuletist kui lühemat mine-tuletisele ka protsessitähenduse korral, nt puhastusvahend, täienduskursused.
Üksikud verbilähtesed us-tuletised väljendavad tegijate kollektiivi, asutust või kohta, nt valitsus, juhatus, toimetus, esindus, kirjastus, kaevandus, kauplus.
Omadussõnadest ning v- ja tud-kesksõnast lähtuvad us-tuletised nimetavad olekut, nähtust või omadust, nt sõbralik > sõbralikk/us, pikkus, haigus, tarkus, eakus, kartmatus, formaalsus, vanem > vanemus, veetlev (naine) > (naise) veetlevus, kõrvaldatav (viga) > (vea) kõrvaldatavus, lõpetatud (töö) > (töö) lõpetatus. nud-kesksõna us-tuletisi ei anna, tulemusolekut väljendavad tuletised, mis saadakse us-i liitmisel ma-tegevusnimele, nt solvu/ma > solvu/m/us (solvunud olek), kohkumus, joobumus, tülpimus, roidumus. mus-lõpulised tuletised võivad väljendada ka muud tulemust, nt uurimus, tellimus, pakkumus, tulemus, või arvuliselt mõõdetavat tulemit, nt sündimus, suremus.
-us liitub konsonanttüvele, v.a hoius, avaus, priius, laius, täius. Alustüveks on hrl ma-tegevusnime ja nimetava tüvi, nt kart/ma > kartus, rumal > rumal/us, arglik > arglikk/us. Kui alustüvi lõpeb vokaaliga, siis viimane harilikult kaob, nt ärata/ma > ärat/us, haige > haig/us. Kui alustüvi oma häälikstruktuuri tõttu lüheneda ei saa, liitub sellele konsonandiga algav liitevariant, hrl -dus, nt harima > hari/dus, segadus, vajadus, omadus, headus, truudus, kenadus, kaunidus, tublidus; hrv -tus, nt noomi/ma > noomi/tus, eksitus; -sus, nt kirju > kirju/sus, isiksus. Üksikjuhtudel oleneb liitevariandi valikust tuletise tähendus, vrd vanadus ‘vana olemine’ – vanus ‘iga’, õigsus – õigus, peensus ‘detail’ – peenus ‘peen olek’.
ne-, line-, jas- ja kas-liiteliste sõnade puhul liitub -us lühenenud omastava tüvele, nt vaene : vaese > vaes/us, helilisus, kogukus.
Astmevahelduslike tüvede korral on tuletustüvi harilikult tugevas astmes, nihkunud tähendusega tuletiste puhul esineb ka nõrka tuletustüve, nt kütus, katus, matus, hoius.
...
Nii nagu on armastust palju, nii on ka intelligentsust palju, palju tähendab mitmUSt.

Elagu Staarid!
http://www.youtube.com/watch?v=cph6RoE7B3E...

Mnjaa, mõni on eriliselt juhm - s.t. keenjus!

Tõesti omn võimalik pea igaühest geenius arenda, ainult et mis hinnaga?
Tõsi on ka see, et suurem osa geeniusid jääb laiemalt avaldumata, kuna olud ei soosi. Õpetaja on vaid väike osa oludest, samavõrd määrav on ka pätt tänavalt, ämm, sügisene kõhulahtisus, käigust ära jäänud buss jne.
Üks asi, mida õpetaja trõepoolest suudaks natuke rohkem teha, on lapsest tõelise spetsialisti väljaarendamine. Kes ei jaga maastegailmast mõhkagi, ainult oma kitsast asja teeb suurepärselt. Sellisel pole ka nii palju segavaid keskkonnaolusid. Muidugi, inimest neis spetsialistides pole...