NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
TOP 1-14
Kommentaaride järjekord: registreeritud parimad uuemad vanemad
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 09:00
    Aga keegi peab ju olema torulukksepp või keevitaja...
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 09:27
    psyhholoog peaks minema puhkusele. tal puudub kompleksne maailmatunnetus.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 09:39
    Puhkusest on vähe.Tal tuleks endale selgeks teha, mis asi see inimese maailm on.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 09:47
    Pelgalt see sõnapaar - "erinevad intelligentsused" - annab aimu ürituse tasemest. On mõisteid, millel eesti keeles puudub mitmus.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 10:07
    Ahzo, meil on sinuga kahe peale üks intelligentsus? Tänan, kuid ei, tänan!
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 10:15
    Käes on jälle keerulised ajad. Varsti kuuleme tihenenud UFO-külastustest ja siis ilmuvad muud imetegijad rahva seast või rahva sekka - Savi-Ets, Ansi-Ants, Kepi-Naine, Tuule-Tasku, Silma-Niina jne...
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 10:31
    ... tunguuziga intelligentsi jagama.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 12:38
    Intelligentsus kui mõiste on siiski üks. Individuaalne on selle avaldumise vorm ja ulatus. Paitsab, et siin kommentaariruumis on seda ulatust vähemgi, kui autoril.

    Omaette teema on erialane kompetents, millele see algne kommentaar vihjab. See on sageli kommentaarides suurem kui artiklis.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 13:56
    Millest selline arusaam, et intelligentsus kui mõiste on üks? Kas piisas kinnitusest, et see nii on? Üks hetk, kohe lükkan ümber: intelligentsus kui mõiste ei ole üks, isegi "siiski" mitte. Põmm!
    Kui võtta intelligentsUSt kui omadUSt, siis ei ole mingit alUSt arvata, et seda on vaid üks. Ei ole haruldased isegi juhtumid, kus isiksUSi on mõnes rohkem kui üks.
    Eesti keele käsiraamatust:
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 13:57
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 13:57
    ...
    -us tuletab põhijuhul a) verbitüvedest tegevust nimetavaid nimisõnu, b) verbi käändelistest vormidest ja käändsõnadest olekut, nähtust või omadust väljendavaid nimisõnu.
    Verbaalsest tuletusalusest lähtuvad us-tuletised väljendavad omaette sõnana esinedes harilikult:
    a) tegevust kui nähtust, nt armasta/ma > armast/us;
    b) tegevuse üksikjuhtu, nt võistle/ma > võistl/us, seiklus, taotlus;
    c) tegevuse tulemust, nt joonista/ma > joonist/us, kritseldus;
    d) tegevusala, nt keevita/ma > keevit/us, suhtekorraldus, jäätmekäitlus.
    Liitsõna eesosana eelistatakse us-tuletist kui lühemat mine-tuletisele ka protsessitähenduse korral, nt puhastusvahend, täienduskursused.
    Üksikud verbilähtesed us-tuletised väljendavad tegijate kollektiivi, asutust või kohta, nt valitsus, juhatus, toimetus, esindus, kirjastus, kaevandus, kauplus.
    Omadussõnadest ning v- ja tud-kesksõnast lähtuvad us-tuletised nimetavad olekut, nähtust või omadust, nt sõbralik > sõbralikk/us, pikkus, haigus, tarkus, eakus, kartmatus, formaalsus, vanem > vanemus, veetlev (naine) > (naise) veetlevus, kõrvaldatav (viga) > (vea) kõrvaldatavus, lõpetatud (töö) > (töö) lõpetatus. nud-kesksõna us-tuletisi ei anna, tulemusolekut väljendavad tuletised, mis saadakse us-i liitmisel ma-tegevusnimele, nt solvu/ma > solvu/m/us (solvunud olek), kohkumus, joobumus, tülpimus, roidumus. mus-lõpulised tuletised võivad väljendada ka muud tulemust, nt uurimus, tellimus, pakkumus, tulemus, või arvuliselt mõõdetavat tulemit, nt sündimus, suremus.
    -us liitub konsonanttüvele, v.a hoius, avaus, priius, laius, täius. Alustüveks on hrl ma-tegevusnime ja nimetava tüvi, nt kart/ma > kartus, rumal > rumal/us, arglik > arglikk/us. Kui alustüvi lõpeb vokaaliga, siis viimane harilikult kaob, nt ärata/ma > ärat/us, haige > haig/us. Kui alustüvi oma häälikstruktuuri tõttu lüheneda ei saa, liitub sellele konsonandiga algav liitevariant, hrl -dus, nt harima > hari/dus, segadus, vajadus, omadus, headus, truudus, kenadus, kaunidus, tublidus; hrv -tus, nt noomi/ma > noomi/tus, eksitus; -sus, nt kirju > kirju/sus, isiksus. Üksikjuhtudel oleneb liitevariandi valikust tuletise tähendus, vrd vanadus ‘vana olemine’ – vanus ‘iga’, õigsus – õigus, peensus ‘detail’ – peenus ‘peen olek’.
    ne-, line-, jas- ja kas-liiteliste sõnade puhul liitub -us lühenenud omastava tüvele, nt vaene : vaese > vaes/us, helilisus, kogukus.
    Astmevahelduslike tüvede korral on tuletustüvi harilikult tugevas astmes, nihkunud tähendusega tuletiste puhul esineb ka nõrka tuletustüve, nt kütus, katus, matus, hoius.
    ...
    Nii nagu on armastust palju, nii on ka intelligentsust palju, palju tähendab mitmUSt.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 13:58
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 21:32
    Mnjaa, mõni on eriliselt juhm - s.t. keenjus!
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    07.10.2009 21:38
    Tõesti omn võimalik pea igaühest geenius arenda, ainult et mis hinnaga?
    Tõsi on ka see, et suurem osa geeniusid jääb laiemalt avaldumata, kuna olud ei soosi. Õpetaja on vaid väike osa oludest, samavõrd määrav on ka pätt tänavalt, ämm, sügisene kõhulahtisus, käigust ära jäänud buss jne.
    Üks asi, mida õpetaja trõepoolest suudaks natuke rohkem teha, on lapsest tõelise spetsialisti väljaarendamine. Kes ei jaga maastegailmast mõhkagi, ainult oma kitsast asja teeb suurepärselt. Sellisel pole ka nii palju segavaid keskkonnaolusid. Muidugi, inimest neis spetsialistides pole...
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
TOP 1-14
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 14 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Kui ei maksa, siis ei võistle!
Meenutusi Tallinna–Tartu matškohtumistest. 1500 meetri jooksu veab Peeter Varrak, taga Ants Nurmekivi (1966). (foto: Lembit Peegel)
Aastaid ei toimu enam Tallinna–Tartu kergejõustiku linnavõistlust, mis oli üks Eesti populaarsemaid spordiüritusi.
Mida teha?
26. mai 2012 00:30

Lühidalt
26. mai 2012 00:30
Lühidalt
Rein Taaramäe
Ülemiste ummikud lähevad veel suuremaks
Liikluskorraldus Ülemistel: Ehitustööde tõttu nõuab suvine liikluskorraldus Ülemiste ristmikul sõitjailt kannatust, tipptundidelon mõistlikum kasutada ümbersõite. (Graafika: Maret Müür)
Ehitustööde tõttu toimub suvel liiklemine vaid linnast välja viivas sõiduvööndis.
Lühidalt
26. mai 2012 00:30
Karikatuurid

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-57%
32,- €
Jäädvusta ilusad hetked fotosessiooniga Sulle sobivas paigas -57%
Vaata
Skandinaavia menukaima ajalooajakirja "Imeline Ajalugu" ...


M-kindlustus
SMS laen