Tallinna ülikooli professor Mati Heidmets leiab, et tegu pole laialt levinud probleemi, pigem üksikjuhtumitega.

„Statistika osutab: kõrgharidus on endiselt parim rohi tööpuuduse ja muude eluhädade vastu. Võrreldes teiste haridustasemetega on kõrgharidusega inimeste hulgas vähem töötuid, nad on tervemad ja teevad vähem kurja. Eestis kõrgharidust omandama tulev noor ei ole loll ega naiivne, enamik teab hästi, mida ja miks ta teeb,” ütles Heidmets.

„Tegelik probleem on hoopis nende inimestega, kes hulbivad tööturul, omamata mingisugust erialalist ettevalmistust, s.t kellel pole ei kutse- ega kõrgharidust. Väga oleks vaja uurida Eesti töötute hariduspõhja – millise haridusega (nii taseme kui ka valdkonna mõttes) inimesed siis ikka tööd ei leia. See annaks kindlama pildi, üksiknäidete põhjal üldistada ei ole hea mõte,” lisas ta.

Sama meelt on OÜ CV Keskuse värbamisosakonna juhataja, vanemkonsultant Renita Käsper. „Loomulikult on tööturul mingid grupid, kus on vähem spetsialiste. Pigem leian aga, et humanitaaril on spekter laiem. Reaalteadustes on valik, kuhu tööle minna, lihtsam, aga ka kitsam. Humanitaaril seevastu võib olla segadus, kuhu minna ja millega tegeleda,” analüüsis Käsper. Ühtlasi möönis ta, et karjäärinõustamist on vähe, pealegi ei osata sealt sageli üldse abi otsida.