President: meie peamine probleem seisneb meie enesehinnangus

Tänan "Postimeest" selle intervjuu võtmise ja avaldamise eest. Ootan huviga presidendi aastapäeva kõnet.

Möödunud suvel külastas president Medvedev üht Moskva-lähedast vanadekodu. Küsis kuidas süüa antakse ja kuidas eluga rahul ollakse. Ega rohkem olnudki rääkida, Medvedev asutas end lahkuma. "Oi, kas juba lähetegi?" imestas üks vanur. "Aga meie nii ottasime teid! No olge tänatud, et te meid külastasite ja andke kindlasti edasi meie tervitused presidendile!"
Medvedev naeratas kohmetunult, aga lubas edasi anda.
Mina ka tänan "Postimeest", et nad Eesti Päevalehes nii toreda intervjuu avaldasid!
:)

Lgp. hr. Viires.
Ma pean intervjuud asjalikuks, isegi väga asjalikuks. Sellepärast ootan ma ka presidendi aastapäeva kõnet. Kui Teile see ei istunud, on see Teie mure. Kui Te arvasite, et viskate peent nalja,siis minu arust panite küll kõvasti mööda. Aga eks igal ühel on õigus oma arvamusele. Ja kui teil on see just selline, noh, see on Teie isiklik probleem.
Muide, ma tean seda anekdooti Medvedjevi kohta juba ammu.

Hea Jüri Simsel,
Ei teagi kohe, kuidas seda tarbetud konfliktialget kustutada. Püüan järjekorras.
See ei olnud anekdoot, see on tõestisündinud lugu. Sellest kirjutas üks vene ajaleht, nimetades ära ka kõigi vanurite nimed – kes Medvedevile mida ütles. Sellest vahejuhtumist räägiti Eho Moskvõs, kui see on teie jaoks väga oluline, siis võin ka lingi üles otsida. Aga anekdootlik on see lugu muidugi.
See vahejuhtum meenus mulle seoses sellega, et te tänasite Postimeest EPL-i intervjuu eest. Lihtsalt väike eksitus, aga naljakas siiski. Laupäevane päev, Kiviräha artikkel ka just läbi loetud – no nii suvatsesingi leebet nalja visata. Isegi vastava märgi :) panin juurde, et mu sõnu surmtõsiselt ei võetaks. No ilmselt eksisin adressaadiga ning tema eripäraga, edaspidi juba tean hoiduda.
Aga nüüd pean teid hakkama parandama juba palju olulisemates asjades: ka mina pean antud intervjuud väga asjalikuks. Ka mina ootan presidendi aastapäeva kõnet. Võrreldes president Rüütli jutuvulinaga jääb president Ilvese kõnedest sõelale ikka midagi tuumakamat, mille üle järele mõelda.
Loomulikult on mul õigus oma arvamusele, ainult et oma eelmises kommentaaris ma seda lihtsalt ei väljendanudki. Tegemist oli vaid repliigiga, mis heatahtlikult nöökas teie tähelepanematusest tehtud eksitust, mille eest meist keegi pole kaitstud.
Uskuge mind, olen heitnud nalja ka omaenda eksimuste peale.
Võib-olla on naljatamine tõepoolest minu isiklik probleem, aga olen siiamaani siiski sedasi elades kuidagimoodi hakkama saanud. Kurb, kui peaksin end muutma hakkama.

Ei tea mis sest kõnest ikka nii väga oodata? Ma küll ei saa öelda, et ootan. Kas inimesed ei oska ilma kõneta enam edasiseid samme seada?
Patriotismi puhang.....Hakkavad Ilvese kõnest tuuma otsima? Tuum on see, et kolhoosnikke ta ei armasta, vaatamata sellele, et viimaseid on veel pool eestit täis. Ja see on meile teada.
Ma ikka ootan millal see kuradi külm üle läheb.
Ma ootan kevadet.

Lgp. Mauno Viires.Tänan südamest selgituse eest. Vanbandan, kui Teid tahtmatult millegiga riivasin. Lugu Medvedjevist olen ma kuulnud vene rahvusest eestimaalase käest. Tema nimetas seda muiates heaks anekdoodiks. Ma ei kuula Eho Moskvõ-d. Loen vene uudiseid peamiselt NEWSru.com-i st. Sellest ka minupoolne väärarvamus. Ma ei pea ega pidanud Teie vastust konfliktialgeks. Muutma Te nüüd selle segaduse pärast ennast küll ei pea. Laske samas vaimus edasi. Veelkord, vabandust.

Tunnen end alati ebamugavalt, kui minu käest vabandust palutakse. Teeme siis nii, et midagi pole olnudki. Väike vastastikune kummardus teineteisele - ja jäägem ootama Vabariigi Aastapäeva koos presidendi kõnega.

Lgp. Toivo Krisman.
Kui ei saa öelda, et ootate, ärge oodake. Küllap oskavad inimeses ka ilma selle kõneta omi samme seada. Aga nagu mainis hr.Viires, jääb Ilvese kõnedest sõelale ikka midagi tuumakamat, mille üle järele mõelda. Sellepärast mina ja mõned teised veel seda kõnet ootavad.
Muide, mina ootan ka , millal see kuradi külm üle läheb, aga vähemalt nädal tuleb veel kannatada.

Breznevi kõned olidvad küll väga asised, igas punktis:)))) andsid kolhoosidele seokse vungi, et ainult seakisa jäi maha:)))

Mis jäi minu jaoks sellest intervjuust õige enam kõlama?
Lühidalt öeldes – presidendi vastutustundlik suhtumine asjadesse.
Loed seda, näed asjade tagamaid – ja tunned piinlikkust tavapärase vastutustundetu ja lahmiva kriitika pärast, kus püütakse inimesest jätta mingit ebaõiget muljet, et tema kallal siis selle pärast irisema hakata. Väline, juhuslik ja kontekstist väljakistu tehakse oluliseks, sisulisse poolde ei viitsita või ei osatagi süüvida. Aga just nii kujundatakse mainet. Koos kõige kaasnevaga.
Antud intervjuu on meeldiv erand, soov mõista, mitte juba ette hukka mõista.

Hr. Simspsell ja nahaparkal ootavad kahekesi presidendi kõnet. Ootamine ei ole kerge. Puhub karge põhjatuul ja öösiti langeb temperatuur kohati alla miinus kolmekümne.
Taevas särab täiskuu.
Meestel pole tööd ega kodu. Esmapilgul tundub, nagu polekski neile midagi enam jäänud.
Kuid tunne on petlik..
Ootajad on teinud talveöösse tule üles. Selle ääres jutustatakse teineteisele vahvaid lugusid Vabariigi loomisest. Meenutatakse Pätsi ja Laidoneri. Üheskoos heidetakse põgus pilk peale ja tehakse kiirülevaade Tartu rahust.
Lõkkesoojale, mis tuleb põhiliselt nõukogude aegsete trükiste põletamisest, lisandub nüüd ka veel muud sooja.
Põhiliselt saadakse viimane kommunistide materdamisest. Ka need on suure külmaga tule äärde sooja kogunenud. Näevad välja nagu põlvepikkused sortsikesed.
Öelda pole sotsikestel enam ammu midagi. Loodavad kaastundele..
Aga võta näpust! Kus sa sellega! Aegajalt saab mõnigi jultunum trügija lauajupiga mööda pead.
Pole vaja öeldagi, mis edasi juhtub. Kärmelt kraabitakse sarvilisele söed peale...
Tuuakse ka muud materjali. Tavaliselton see kolhoosniku püstitatud laudakatusest pärit.
Ja ega olegi kahe kodaniku elul suurt häda midagi. Mida võikski veel tahta? Mida õnnest hõisata. Sest nagu ennemgi on öeldud - sa pead mõtlema mitte sellele, mis riik su jaoks teha saab vaid nägema ennast andjana...
Tähelepanelikumal jälgimisel võib märgata, et ootajatel siiski on ka mingi riigipoolne ootus.
Jah! Läheb vaid veel mõni kuuvalge öö (sorts ja laudakatus) ning siis täitub ootajate viimase aja salasoov.
Nad saavad kuulda Presidendi kõnet!
Nad saavad osa ballist ja pillerkaarist!

Lgp. Toivo Krisman.
Kui see oli Teie arvates hea huumor, siis eksite. Mind hämmastab, et ühes eestlases peitub nii palju labasust ja tigedust. Kordan, arvestades presidendi huvitavat intrvjuud, ootan huviga ka tema aastapäeva kõnet. Ballist ja pillerkaarest ei hooli. Pole minu rida, nagu öeldakse. Aga tundub, et Teie oleks võinud enne selle jaburuse kirjapanekut
veel mõni tund magada. P.S. inimese nime ei ole viisakas moonutada, isegi kui näpud värisevad.

Lgp.Toivo Krisman.
Unustasin lisamata, et ei viitsi teie kohta paskvilli kirjutada, kuigi teeks parema, kui teie oma. Mõtetu ajaraiskamine. Teie kohta kehtib ütelus - küürakat parandab ainult haud. Kui arvate, et peate veel mingi "vaimukuse" kirja panema, andke takka, aga ärge enam vastust lootke. Olete minu jaoks liiga kergekaaluline.

Ori-kolhoosnik tahaks kangesti ballil kirsades kamaaruškat vihtuda, ei kutsuta...ei tahagi, nagu paks iidol ees, nõnna kolhoosiorjad järgi, omal aal kummardas end esimeest nähes (kaugelt) pooleks; nüüd oo demokraatia jüsku ja ärrasid pole...

Orjast (kolhoosnikust, hingelt) ei saa kunagi vaba inimest, ihalus on orjapidajaks saada; kui ei saa, siis muud ka ei taha:))))

PS! mina põle nahaprakal mitte, alati olen oma nime all esinenud, siis ralfina, see on tuntum kui pärisnimi:)))

Lg.peetud hr. Simpsel!
Ma olen alati olnud seda meelt, et inimese nime pole ilus moonutada. Mulle meeldiks säärane asi sama vähe kui teilegi.

Lgp. Hr Kirsman
Aga ikkagi teete? Kuidas seda siis mõista? Tahtliku irvitamisena?

No lõpuks saite ka minu nime kirjutamisega hakkama!!
Ma ei tea kohe kuidas tänada!
Kas tohib loota, et jääb nüüd meeldegi?

Vabandan. Vana mehe sõrmed teinekord eksivad. Aga sellele oleks võinud kohe viisakalt tähelepanu juhtida. Veelkord - vabandan, hr. KIRSMAN.

Lapsed-lapsed, teie põnevat keskustelu on ääretult huvitav jägida, kuid ehk aitab nüüd? :D

Oleks aidanud juba täna kell 11.36, kui oleks paskvilli asemel lihtsalt öeldud, et kirjutate minu nime valesti. Kohe oleks järgnenud vabandus, mis nüüd jäi kahjuks 4 tundi hiljaks. Minu poolt on lugu lõpetatud.