President keeldus "pronksiöö seadust" välja kuulutamast

President vaidlustas neli seadusemuudatust, mis sisalduvad 15. juunil riigikogus vastu võetud ”Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduses”.

Raskete kuritegude puhul ei tohi lubada kokkuleppemenetlust

Riigipea ei nõustu kavatsusega lubada kokkuleppemenetlust tapmise, väljapressimise, terrorismi ja teiste väga raskete kuritegude puhul. Praegu ei ole sellised kokkulepped lubatud. „Kokkuleppemenetlus, kus süüdistaja ja kaitsja lepivad karistuse kokku tõendite kohtuliku uurimiseta, võib küll lihtsustada prokuratuuri tööd tõendite kogumisel ja vähendada kohtute koormust, ent pisendab kohtuliku õigusemõistmise tähendust eriti just raskete kuritegude puhul, olgu need siis suunatud riigi või konkreetse isiku vastu,” kommenteeris riigipea.

Meeleavalduste korraldajaid ei tohi karistada selle eest, mida saadavad korda teised

Teiseks ei nõustu president Ilves seadusemuudatusega, mis hirmutab riigivastases kuriteos süüdimõistmisega meeleavalduste korraldajaid. “Inimestele peab olema tagatud põhiseaduslik õigus korraldada rahumeelseid koosolekuid ning korraldajatele ei pea laienema vastutus võimalike tegude eest, mida saadavad korda teised,” ütles riigipea, kes taunib ka olukorda, kus korratuse mõiste on jäetud avamata, mistõttu ei saa välistada, et selle alla mahutatakse registreerimata avalik koosolek.

“Kui inimest karistatakse sellises “korratuses” osalemises kutsumise eest, millega pelgalt võib kaasneda rüüstamine, purustamine või süütamine, muutub põhiseaduslik kogunemisvabadus sisutuks,” ütles president Ilves, meenutades, et iga sündmuse või teoga võib ju kaasneda teisi sündmusi ja tegusid.

Süüdimõistetult ei tohi kodakondsust ära võtta

Kolmandaks vaidlustas riigipea oma otsuses seadusemuudatused, mille järgi võetakse naturalisatsiooni korras omandatud Eesti kodakondsus automaatselt ära ka siis, kui isik on süüdi mõistetud kuriteos, mis ei ohusta riigi püsimist ja julgeolekut.

“Inimeselt kodakondsuselt võtmine selle eest, et ta näiteks ületas kunstivabaduse piire Eesti lipu või hümni käsitlemisel, ei ole demokraatlikus õigusriigis kohane ja vajalik,” ütles president Ilves. “Nii on kodakondsuse äravõtmine riigi julgeolekut mitteohustava teo eest vastuolus põhiseaduses sisalduva demokraatliku õigusriigi ja kitsamalt proportsionaalsuse põhimõttega.”

Valeandmete levitamise eest ei tohi karistada

President Ilves vaidlustas ka seadusemuudatuse, mis puudutab Eesti vabariiki kahjustavate valeandmete levitamist, kui sellega kaasnes oht avalikule korrale.

“See kitsendab lubamatult teadus- ja väljendusvabadust,” kommenteeris riigipea. “Demokraatlik riik ei pea seaduse jõuga tagama nn ametlikku ja ainsat ajaloolist tõde. Teadlase ja ajakirjaniku hirmutunne riikliku surve ees peab õigusriigis olema välistatud.”

Riigipea sõnul on Riigikogus vastu võetud seadusemuudatuse eeskujuks olnud Soome ja Saksamaa karistusseadustikes sarnased kuriteokoosseisud sõnastatud oluliselt täpsemalt: “Karistatavaks võib muuta näiteks riigikaitsevõimekust või Eesti välispoliitilisi seisukohti puudutava riigivastase väärinfo teadliku levitamise, kui aga karistatav on mis tahes valeinfo levitamine, võime jõuda kohtuistungini, kus ekspertide osalusel arutatakse ajalooliste faktide tõlgenduse õigsust.”

President Ilves peab vajalikuks, et riigikogu arutaks seadust uuesti ning viiks selle vastavusse põhiseadusega.