President jäi riigikogus valimata

 (105)
                 
President jäi riigikogus valimata
RAUNO VOLMAR
Presidendi peab valima valimiskogu 23. septembril
Toomas Hendrik Ilves sai täna riigikogus toimunud presidendivalimiste kolmandas voorus 64 poolthäält ega osutunud seega presidendiks valituks.

Üks hääletussedel oli tühi. Rahvaliidu ja Keskerakonna saadikud hääletussedeleid välja ei võtnud.

Kuna ükski kandidaat, ei Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilves ei saanud nõutavat häälteenamust ehk 68 häält, kutsus riigikogu esimees Toomas Varek kokku valimiskogu, mis toimub 23. septembril Estonia teatris.


Ilves kui kolmanda vooru ainuke kandidaat läheb järgmisesse vooru automaatselt. Valijameeste ees tuleb Ilvesel konkureerida Arnold Rüütliga.

Kell 16 alanud kolmanda vooru juhatasid sisse vaidlused ja süüdistused eri osapoolte vahel. Istungi alguses oli kohal 89 saadikut, puudus 12.

Kell 16.13 kuulutati välja hääletamine, peale kella 17.13 loeti hääled kokku. Häältelugeja läks häälte lugemisel ühe korra sassi, mistõttu tal tuli uuesti alustada. Pärast kokkulugemist tõdes valimiskomisjon, et president jäi riigikogus valimata.

Ilvesel ka teises voorus 64 häält

Presidendikandidaat Ilvest toetavad nelja erakonna saadikud, kellel on kokku 65 häält, kuid ka teises voorus jäi üks valimissedel märgistamata ning Ilves sai seega 64 poolthäält.

Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikud hääletamisel ei osalenud. Eile toimunud presidendivalimiste esimeses voorus sai Ene Ergma nelja erakonna kõik hääled ehk 65 häält. Presidendiks saamiseks peab kandidaat koguma 68 häält. Seega jäi Ergmal puudu 3 ja Ilvesel 4 häält.

Reinsalu esitas protesti

Riigikogu alustas täna kell 12 erakorralist istungjärku presidendivalimiste teise vooruga, kus oli üles seatud Toomas Hendrik Ilvese (sünd. 26. detsember 1953) kandidatuur. Kohalaoleku kontroll näitas, et 101st saadikust on kohal 95, puudus 6 saadikut.

Vahetult enne häälte kokkulugemist esitas hääletamise korra rikkumise kohta protesti Urmas Reinsalu, kuid valimiskomisjon jättis selle rahuldamata. Reinsalu sõnul avaldati Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikutele survet, et nad ei hääletaks ning seega rikkunud põhiseaduse paragrahvi 62, mille järgi parlamendisaadik ei ole seotud mandaadiga. Samuti nõuab põhiseadus saadikutelt salajast hääletust.

Valimiskogu koguneb kuu aega pärast läbikukkumist

Kuna president ei osutunud riigikogus valituks, tuleb ühe kuu jooksul kokku parlamendi liikmetest ning valla- ja linnavolikogude esindajatest koosnev valimiskogu. Tallinnal on õigus sinna saata 10 ja Tartul 4 esindajat. Pärnut, Narvat, Kohtla-Järvet, Viljandit, Rakveret, Kuressaaret ja Võrut esindab kaks volikogu liiget ning kõiki ülejäänud Eesti omavalitsusi üks valijamees.

Valimiskogus osutub valituks inimene, keda toetab üle poole valimiskogu liikmetest. Kui keegi ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kohe teine voor, kus valitakse kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Võitjaks kuulutatakse isik, kelle poolt on enamik hääletamises osalevaid valimiskogu liikmeid.

Valimiskogus on lubanud kandideerida Arnold Rüütel, keda toetavad Keskerakond ja Rahvaliit.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 105 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Isekirjastaja Amazonis üliedukas
11. veebruar 2012 03:00

Ilm

4 tunni prognoos:

-9 .. -11°C

Ilmast täpsemalt
Vaata.ee
-56%
19,80 €
Digipiltidest isikupärane fotoraamat EventLabilt -56%
Vaata
Roma Gold juveelikaupluste ahvatlev kinkekaart -50%


M-kindlustus
SMS laen