NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Huvitav, kust teab Ilves, et "mullimajandus" enam ei kordu?
Pigem ikka vastupidi, majandusmullid ja majandustsüklid on korduvad ning on üsna tõenäone, et järgmine saabub 7-9 aasta pärast.
Aga noh, olgu see Ilvese tarkus.
Mis nagu rohkem silma torkab ja häirib, on meie valitsusjuhtide suur mure majanduse pärast.
Aga majanduse pärast ei maksaks muretseda, see on abstraktne asi, mis valu, nälga ega häda ei tunne.
Majandus saab omadega ikka hakkama.
Ja pealegi, majanduse seis sõltub ettevõtjatest.
Aga kellest sõltub inimeste olukord riigis?
Vabariigi valitsus- ja poliitjuhid peaksid ikka rohkem muret tundma inimeste pärast, eriti nende pärast, kes vahepeal töö on kaotanud.
Ja neid on kümneid tuhandeid, kui mitte sadatuhat.
Majandus saab omadega ikka hakkama, aga mis saab neid kümnetest tuhandetest, kes enam tööd ei leiagi?
See on igaühe enda mure?
Ühed mullitavad, teised aga las kannatavad ja saavad ise hakkama?
Ja seejuures kuuleme pidulikel hetkedel aega-ajalt üllaid lauseid, et iga inimene on väikesele rahvale kallis.
Kallis ülal pidada?
Või lausa väärtusetu?
President Ilves ettevõtjatele: teist sõltub, milline on Eesti majandus tulevikus
Tuvastamata Kasutaja
No palgad on meil põhjamaadega võrreldes kordades madalamad.
Ei tea kui töötaks päris ilma palgata, kas siis oleks meie riigipea rahul?
irw
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Pigem ikka vastupidi, majandusmullid ja majandustsüklid on korduvad ning on üsna tõenäone, et järgmine saabub 7-9 aasta pärast.
Aga noh, olgu see Ilvese tarkus.
Mis nagu rohkem silma torkab ja häirib, on meie valitsusjuhtide suur mure majanduse pärast.
Aga majanduse pärast ei maksaks muretseda, see on abstraktne asi, mis valu, nälga ega häda ei tunne.
Majandus saab omadega ikka hakkama.
Ja pealegi, majanduse seis sõltub ettevõtjatest.
Aga kellest sõltub inimeste olukord riigis?
Vabariigi valitsus- ja poliitjuhid peaksid ikka rohkem muret tundma inimeste pärast, eriti nende pärast, kes vahepeal töö on kaotanud.
Ja neid on kümneid tuhandeid, kui mitte sadatuhat.
Majandus saab omadega ikka hakkama, aga mis saab neid kümnetest tuhandetest, kes enam tööd ei leiagi?
See on igaühe enda mure?
Ühed mullitavad, teised aga las kannatavad ja saavad ise hakkama?
Ja seejuures kuuleme pidulikel hetkedel aega-ajalt üllaid lauseid, et iga inimene on väikesele rahvale kallis.
Kallis ülal pidada?
Või lausa väärtusetu?