Presidendi palk määrab meie riigijuhtide palga

Lisaks 2010. aasta riigieelarve paika saamisele tuleb riigikogu liikmetel lähikuudel katki hammustada veel teinegi kõva pähkel – nimelt peab parlament määrama tulevase presidendi palga. See aga mõjutab otseselt riigikogu liikmete, ministrite ja teiste kõrgete riigiametnike palkasid.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul tuleb presidendi palga suuruse otsustamiseks juba lähiajal parlamendi esimehel kokku kutsuda kõikide riigikogu fraktsioonide esindajad, kes peavad leid­ma konsensuse. „Tuleb otsus­tada, kas presidendi ametipalk on tulevikus näiteks 50 000 või 150 000 krooni või mõni muu summa, aga ma usun, et ükskõik millise summa me välja paku­me, ikka on väga palju inimesi, kes arvavad, et see on ebaõiglaselt suur,” ütles Linde.

Kevadest 2011

Linde sõnul on selge see, et kevadeks peab presidendi palga määr paigas olema, sest presidendi tulevane palk mõjutab otseselt, kui palju hakkavad tulevikus teenima riigikogu liikmed ja ministrid. Uus palgakorraldus peaks kehtima hakkama 2011. aasta kevadel, kui ametisse astub uus riigikogu koosseis. Kui aga palgakorraldusega seotud küsimused jätta järgmise aasta sügisesse, siis kujuneks Linde hinnangul teemast valimiskampaania osa ja head nahka poleks seaduseelnõust loota.

Kui praegu erinevad ministrite, kantslerite ja teiste sarnast tööd tegevate kõrgemate ametnike palgad mitmesuguste lisatasude tõttu ligi kaks korda, siis riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi ei makstaks neile enam lisatasu. Küll säiliksid ka tulevikus presidendi esindustasu ja riigikogu liikmete kuluhüvitised.

„Kui ma ütlen puhtalt isikliku seisukoha välja, siis minu arvates võiks säilida praegune presidendi ametipalk ja sellest tulenevalt saaks välja arvutada ülejäänud palgad,” teatas roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Mart Nuti sõnul on presidendi palga suuruse otsustamine keerukas. „Summa suuruse väljapakkumisel peaksid osalema ka presidendi kantselei, ajakirjanduse ja teiste elualade esindajad,” selgitas Nutt.

Rahvaliidu fraktsioon pole selle esimehe Karel Rüütli sõnul samuti teemat arutanud ja seepärast hoidus Rüütli presidendi ametipalga võimaliku suuruse üle spekuleerimast. Põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp tõdes, et ka Keskerakond pole teema üle aru pidanud ega seisukohta kujundanud.

Kõrgemate ametisikute palgakorralduse eelnõu töötasid eelmise aasta lõpus välja kõigi kuue riigikogus esindatud erakonna esindajad.

Kuigi praeguses eelnõus on kirjas ka esialgsed koefitsiendid, mille põhjal arvutatakse tulevikus välja teiste ametiisikute palgad, pole Linde sõnul veel lõplikult selge, kas need ka seaduse vastuvõtmisel selliseks jäävad.

Eelnõu kohaselt muutuks tulevikus palgad indeksi võrra, mis arvutatakse iga-aastase tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu laekumise kasvu muutuse aritmeetilise keskmise indeksi võrra.

Sotsid: palga määraku tarkade klubi

Laiapõhjaline komisjon või kolm tarka

•• Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor on enda sõnul täielikult vastu sellele, et riigikogu fraktsioonide esindajad lepiks lähikuudel omavahel kokku, kui suur on presidendi, aga tegelikult ka nende endi tulevane palk.

•• „Sotsid ja nende seas ka mina oleme korduvalt välja öelnud, et selle presidendi palganumbri peaks välja ütlema tarkade klubi, sest riigikogu liikmetel endil pole oma palgakorraldusega viisakas tegeleda,” selgitas Nestor.

•• Nii pakuvad sotsid, et riigikogu esimees võiks juba lähiajal kokku kutsuda nõuandva organi, kuhu ei kuulu ühtegi riigikogu liiget, ametiisikut ega tema esindajat, kelle palk kehtestatakse seaduseelnõuga.

•• Nestori sõnul võiks laiapõhjalisse komisjoni kuuluda näiteks ametiühingute, tööandjate, kiri­kute nõukogu, teaduste akadeemia ja ajakirjanike esindaja jne. „Kui me laiapõhjalist komisjoni ei suuda moodustada, siis võiks teha nagu mõnedes põhjamaades: anname otsustamise kolme targa inimese kätte ja las nad pakuvad selle summa välja,” lisas Nestor. Näiteks võiks Nestori arvates presidendi ametipalga panna paika Tartu ülikooli rektor Alar Karis, endine õiguskantsler Allar Jõks ning mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liidu nõukogu liige Mall Hellam.

•• „Andku need inimesed andeks, et ma pole nendega sel teemal rääkinud, aga see on näide,” lisas Nestor.