Poola pole Ignalina plaane lukku löönud

•• Juuli alguses toimus viimane Balti peaministrite Ignalina tuumaprojekti puudutav kohtumine. Esialgu plaanitud Poola peaministri kohalviibimine jäi tol ajal ära. Samal ajal vahendas Poola meedia teie sõnu, et uus Ignalina tuumajaam võib osutuda Poola jaoks liiga kalliks ning võib-olla Poola ei soovigi selle ehitamisest osa võtta. On see tõsi?

Kuigi maksumus on alati põhjus muretsemiseks, pole see tõsi. Me tahame selles projektis osaleda, kuid meie mure pole seotud maksumusega. Küsimus on selles, et Poolale võidakse pakkuda aktiivse rolli asemel passiivse investori osa. Meie huvides on aga kindlasti olla aktiivne investor, mis tähendab, et me sooviksime tulevases jaamas saada teatud osa selle kavandatavast võimsusest. See oleks minimaalselt 1000, kuid eelistatult 1200 megavatti.

Me võime end väga lihtsalt leida olukorrast, kus osaleme projektis, mis ei anna meile rohkem kui 300–400 MW või isegi vähem. See on meie jaoks absoluutselt alla igasugust arvestust.

•• Leedukad võtsid ühepoolselt vastu Ignalina osalusi jagava seaduse. Kas nad on seda arvestades teie jaoks endiselt usaldusväärsed partnerid?

Ma arvan, et on küll. Ainuke asi, milles ollakse üldse ja juba alguses kokku leppinud, on see, et kõik neli valitsust peab omama kontrolli projekti tegelikult läbi viima hakkavate rahvuslike energiafirmade üle. Kuidas seda kontrolli teostatakse, sellesse teised ei sekku – kas valitsusel on kuldne aktsia või omab ta enamusaktsiate pakki, pole tähtis. See on eelkõige äri ja partnerid peavad olema võimelised üksteist usaldama, kuid riiklik kontroll investeeringu üle on peamine.

•• Kas teie arvates võiks Leedu ja Poola vaheline elektrivõrkude ühendus sündida ka ilma Ignalina jaamata. Või on need kaks projekti tihedalt seotud?

Muidugi me tahaksime, et Balti riigid ühineksid UCTE süsteemiga (Euroopa sagedus- ja elektrivõrguga - toim), mille liikmed te veel pole. Te ei oleks liikmed veel ka siis, kui rajataks need ühendused, mida plaanitakse praegu. Nende puhul on tegu transformeeritud ühendustega ühest süsteemist teise, kuid te jääksite ikka osaks Venemaa elektrivõrkudest.

Küsimus on ajas, mis kulub Euroopa süsteemiga ühinemiseks. Meie hinnangu järgi maksaks üksnes Poola poolel vajaminevad tööd vähemalt 650 miljonit eurot. Meil on vaja head põhjust nende ühenduste rajamiseks ning see on kahtlemata Ignalina.

•• Balti riikide projektis osalevad energiafirmad tegid 2006. aastal tasuvusuuringu, et selgitada välja, kas nad on võimelised uut tuumajaama ehitama. Kas teile teadaolevalt plaanitakse nüüd, kus Poola on projektiga ühinenud, ka uut tasuvusuuringut?

Ma ei tea. Praegune ametlik olukord näeb välja nii, et projektis osalevad siiski kolm Balti riikide valitsust ja energiafirmat. Me ootame siiani, et meid projekti kaasataks nii valitsuse kui ka energiafirma tasandil.

Kuid tasuvusuuringud on meie jaoks alles kolmas teema eeldusel, et meie kaks ülejäänud tingimust rahuldatakse. Ehk siis riiklik kontroll investeerijate üle ja 1000–1200 MW eraldamine Poolale.

•• Kas Ignalina suudab põlevkivienergiat asendada?

Meelis Atonen

Reformierakond

•• Ignalinasse rajatav tuumajaam on Eesti energia jaoks üks alternatiivne võimalus toota energiat. Tuleb arvestada, et Euroopas on CO2 kaubandusega ja CO2 kvootide vähenemisega tekkimas energiaturul täiesti uus olukord. Selles kontekstis on tuumajaamas toodetud elekter perspektiivis kõige odavam elekter. Nii on täiesti loomulik, et Eesti Energia üritab odava energia tootmises osaleda ja kaudselt seda ka Eesti tarbijale pakkuda.

Olukorras, kus energiatarbimine kogu maailmas on kasvanud, ei saa seda öelda, et tuumaenergia asendaks põlevkivienergiat. Võib tekkida olukord, kus odavat tuumaenergiat saab mujal kallimalt müüa ja välistatud pole, et erinevad tootmisliigid töötavad paralleelselt vastavalt vajadusele.

Villu Reiljan

Rahvaliit

•• Põlevkivienergeetika ei kao päriselt Eestis kuhugi. Ignalina pole kahtlemata ainus asendaja. On vaja vaadata, mida Soome teeb - Soomel valmib teatavasti väga hea tehnoloogiaga kuues aatomielektrijaam. Kuna peaminister on tegelenud ainult Ignalina aatomielektrijaamaga, siis paraku on see kitsas käsitlus.

Evelyn Sepp

Keskerakond

•• Küsimus ei ole millegi asendamises millegi muuga, vaid poliitiliste riskide jagamises . Lõpptulemus on ikkagi elekter. Küsimus taandub pigem sellele, kuidas maandatakse julgeoleku- ja keskkonnariskid. Paraku kaldun arvama, et valitsus on end sidunud käsist ja jalust.