Pomerants: päästjad on lennuõnnetusega korralikult hakkama saanud

Siseministri hinnangul võib eemaltvaatajale tunduda, et kaldast 150 meetri kaugusel ja suure tee läheduses asuva lennuki kaldalesikutamine ei ole teab mis keeruline ülesanne, kuid kohapealsed olud tegid tegutsemise raskemaks. „Minu meelest on printsiiibis kõik suured asjad meie meeste poolt tehtud, edasine on nüüd juba tehnika küsimus, aga meie mehed on oma põhitöö korralikult ära teinud,” hindas eile ka ise kolmveerand tundi sündmuspaigal veetnud minister.

Endine päästeameti peadirektor Mati Raidma ütles eile Päevaleht Online’ile, et päästjatel jäi puudu eritehnikast. Pomerantsi arvates ei ole aga võimalik absoluutselt kõigeks valmis olla ja vajalikke vahendeid omada.

„Põhimõtteliselt on olukorrad ju alati ebastandardsed, iga uus õnnetus võib tuua millegi järgi vajaduse. Küsimus on selles, mis on olemas riigil endal, mis tema partneritel,” selgitas Pomerants. „Sellist aega aga ei hakka kunagi olema, kus riigil on laos seismas hunnik jämedat trossi, et äkki läheb 40 aasta pärast jälle vaja. See oleks ebaotstarbekas.” Ainsa erivahendina, millele siseministri sõnul võiks ehk mõelda, on õhkpadjad, mida oleks saanud lennuki stabiliseerimisel ja läbi jää vajumise takistamisel kasutada. Eile võtsid päästjad appi kõikvõimalikud prussid ja plangud.

Täna teatas Põhja-Eesti päästekeskus, et kuigi põhitähelepanu nii päästjatelt kui ka meedialt sai hädamaandunud lennuk, toimus Tallinnas ka kaks tulekahju, kuhu päästjad välja pidid sõitma. „Päevad pole vennad ning kui mõnel päeval valitseb Tallinnas ja Harjumaal rahumeelne vaikus siis teisel võib iga päästja kätepaari sündmuskohal vaja minna,” lisasid päästjad teatesse.

Siseministri sõnul siiski seda karta ei ole, et mõnele tulekahjule võiks sarnase olukorra puhul reageerimata jääda. Pomerantsi kinnitusel oli Tallinnas reserv olemas ja kuskil päästjaid niisama kinni ei hoita – niipea, kui mõnd päästjat lennuki juures enam vaja ei läinud, tehti nad vabaks muude ülesannete jaoks.