Politseid huvitavad enim netikommentaarid

Filmides öeldakse sageli kurjategijaid vahistades: teil on õigus vaikida ja kõike, mida te ütlete, võidakse tulevikus kasutada teie vastu. Sama hoiatuse peaks lisama tulevikus ka kõikide internetis ilmuvate artiklite juurde, sest viimaste kuude – pikemalt ehk viimase poole aasta – kogemuse põhjal võib öelda, et politsei ja ennekõike politseiuurijad on hakanud tavapärasest rohkem huvi tundma teatud kommentaaride autorite vastu.

Eesti Päevaleht Online’i toimetuse juhi Aivar Pau töölauale on viimase kuu jooksul potsatanud päris mitmeid politseist saabunud taotlusi, kus palutakse ühe või teise kommentaari autori tuvastamiseks kätte saada kommentaari postitamise hetkel kasutatud IP-aadress.

Päris värsketest juhtumitest pole siinkohal ehk paslik rääkida, sest tegemist on uurimistoimingutega, mis pole avalikud. Delfi peatoimetaja Mart Pukk sekundeerib Paule ja ütleb, et ka tema on täheldanud politsei huvi tõusu. “Keskmiselt saame nädala-kahe jooksul ühe päringu politseist,” lisas Eesti suurima kommentaariumi juht.

Näiteks on Delfist küsitud aprillisündmuste ajal ilmunud mõne riigijuhi tapmist nõudnud kommentaatori IP-aadressi. Kuna seadus kohustab ka meediaväljaandeid IP-aadresse väljastama, tuleb Puki sõnul seda teha. Eesti Päevaleht uuris nii politseilt kui ka prokuratuurilt, miks pöördutakse toimetuste poole ja tehakse kommentaariautori tuvastamiseks tarvilikke päringuid.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul on päringute eesmärke mitu. Esmalt algatatud kriminaalmenetluste raames. Teiseks aga uute kriminaalasjade algatamiseks – seda juhul kui kommentaarid levitavad kas rahvustevahelist vaenu või sõjapropagandat. Kuid on ka kolmas võimalus: mõni kommentaator on kommentaari kirjutamisel sattunud niivõrd hoogu, et on asunud kas loos mainitud persoone või ka artiklisse mittepuutuvaid isikuid kas solvama või laimama.

Herodese selgituste kohaselt toimub  kriminaalasjade raames IP-aadresside tuvastamine menetlustoimingute raames ja vaid mõjuval põhjusel. Paari kuu eest Eesti Päevalehe võrguväljaande toimetusele saabunud päringu põhjal võib tuua näite, et uurijad soovisid tuvastada ühe kommentaatori IP-aadressi, sest kommentaari sisust võis selgelt välja lugeda, et kommentaatoril on informatsiooni uute võimalike kuriteoepisoode kohta ja ta võib osutuda kriminaalasja tunnistajaks.

Politsei käib ajaga kaasas

Osa Eesti Päevaleht Online’i toimetusele saabunud IP-päringuid on allkirjastanud Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Eerik Heldna, kelle sõnul on tema allkirja kandvad taotlused tingitud juba algatatud kriminaalasjade raames tehtavatest toimingutest. Heldna ei soovinud vastata küsimusele, kas politseil on ka endal ressurssi jälgida meediaväljaandeid, et tuvastada seal kas korrarikkumisi või olulise teabe valdamist.

“Meetodid ja taktika info kogumisel ei ole kindlasti teema, mida peaks avalikult arutama. Internet on meie igapäevase elu osa, seega käib politsei ajaga kaasas ja pöörab senisest teravamat tähelepanu virtuaalmaailmas toimuvale,” lisas Heldna. Politsei pöörab tähelepanu internetis toimuvale ja mitte ainult seoses kommentaaridega, vaid ka eri kuritegudega, nagu pettused, lastepornograafia ja muu selline.

“Päris tihti saabub nende anonüümsesse elektroonilisse kirjakasti teateid võimalikest solvamise või laimuna käsitletavatest netikommentaaridest,” ütles politseiameti pressiesindaja Jana Zdanovitš ja lisas, et säärased kaebused tuleks tsiviilhagi raames esitada kohtusse.

Sotsiaalset vaenu ei õhutata

•• Politsei valdkonda kuulub sotsiaalse vaenu õhutamise uurimine. Statistikas ilutseb sotsiaalse vaenu õhutamise real aga ümmargune null – politsei pole tänavu alustanud ühtegi menetlust selle paragrahvi alusel.

•• Kokku on sel aastal kriminaalmenetluste raames sooritatud ligi 3000 elektroonilise sideseansi tuvastamise toimingut. Riigi-prokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul pole võimalik eraldi nimetada, kui palju toiminguid on seotud IP-aadressi tuvastamisega.

•• “Prokuröride kogemuse põhjal võin väita, et see on väga tühine protsent. Ehk paarikümne ringis,” lisas Herodes.