Politsei tabas neli korda sama kohta röövinu

Eelmise aasta septembris kirjutas Eesti Päevaleht Tallinna kesklinnas elanud Katrinist, kelle üürikorterisse murdis jultunud varas ühe kuu jooksul sisse lausa neli korda. Kui esimesel korral jäi Katrin ilma autovõtmetest ja arvutitest, siis hiljem läksid kaubaks isegi poolik hambapasta ja šampoon ning kasutatud spordijalanõud.

Kuu aega tagasi jäi varas aga vahele ja Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste valmistub 44-aastast meest kohtu alla andma. „Kuna see isik on varem 14 korda varavastaste kuritegude eest karistatud, saab talle esitada süüdistuse süstemaatilises varguses sissetungi teel,” lausus Lumiste. Viimati pääses mees vanglast alles eelmise aasta aprillis. Lisaks vargustele on teda korduvalt karistatud ka narkootikumide kasutamise eest.

Miks varas neli korda ühte ja samasse korterisse tungis, pole Lumiste sõnul väga keeruline arvata. „Ta sai aru, et sinna pääseb üsna kergesti sisse, kuna korteri lukud olid lihtsalt muugitavad. Ja kuna varastamiseks ta mingit transporti ei kasutanud, siis viis korraga ära nii palju, kui jõudis, ning tuli hiljem uuesti.” Seda, et varas oleks spetsiaalselt varitsenud või jälginud, ega Katrinit kodus pole, Lumiste ei usu.

DNA reetis

44-aastasele sarivargale sai saatuslikuks korterist leitud DNA ning mehe varasem kriminaalkaristus lubas politseil oma andmebaasist leida ka sobiva vaste. Lisaks Katrini korteri neljakordsele tühjendamisele läheb ta Lumiste sõnul kohtu ette veel teistegi uute varguste eest. Seaduse järgi on varguste eest ette nähtud kuni viis aastat vangistust, Lumiste lausus, et kui mingeid kergendavaid või raskendavaid asjaolusid viimasel hetkel ei ilmne, nõuab ta kohtus mehele mitmeaastast vanglakaristust. „Mina isiklikult arvan, et korterivargused on kõige taunitavamad vargused üldse, sest rikutakse ju kannatanu õigust kodu puutumatusele.” Katrinilt varastatud asju kätte ei saadud, kuna varga tabamise ajaks oli too need suure tõenäosusega juba ammu maha müünud.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse kesklinna teenistuse vanema politseikapten Juhan Ojasoo kirjelduse järgi ongi tänapäeval suur osa varastest narkomaanid, tavaline varas on 25–35 aasta vanune ja varem kriminaalkorras karistatud. „90 protsenti on narkomaanid. Kui vanasti viidi minema palju telekaid ja teisi suuremaid asju, siis nüüd haaratakse käepärasemat – näiteks telefone, sülearvuteid ja ehteid,” rääkis Ojasoo. Võrreldes professionaalsete varastega on narkomaanidega Ojasoo sõnul seetõttu lihtsam, et nad eksivad rohkem.

Politsei loob asjade andmebaasi

•• „Varastatud asju on kätte saada keeruline, sest need müüakse maha väga kiiresti,” lausus Juhan Ojasoo. Ta tõi esile, et ehkki politsei laod on pungil täis asju, mille kohta teatakse, et need on varastatud, ei ole võimalik tegelikke omanikke välja selgitada. Seetõttu soovitab ta inimestel oma varale kraapida enda nimi või muu tunnusmärk. „Varastatud esemete erilised tundemärgid saab sel juhul kohe kuriteoavaldusse kirja panna.”

•• Ojasoo ütles, et seni on suudetud kätte saadud varastatud asjadest õigetele omanikele tagastada vaid umbes kümnendik. Just sel põhjusel plaanib politsei käivitada ka avaliku leitud asjade registri.

•• Korterivarguste arv püsib Ojasoo sõnul stabiilsena, eelmisel aastal registreeriti kesklinnas ja Põhja-Tallinnas 447 korterivargust, millest avastati 184. Laias laastus jagunevad vargused Ojasoo sõnutsi kolmeks: sissemurdmised, lukustamata ustest ja lahtistest akendest sissetungimised ja juhututtavate sooritatud vargused.