Plaanita sehkendamine viib riigi uute kärbeteni

 Va­ba­rii­gi aas­tap­äe­val olid ko­gu rah­va pil­gud pöö­ra­tud pre­si­dent Too­mas Hend­rik Il­ve­se poo­le loo­tu­ses, et rii­gi­pea käib väl­ja vä­he­malt paar in­nus­ta­vat mõtet, ku­hu poo­le Ees­ti peaks suun­du­ma. Il­ves aga ot­sus­tas se­da nim­me mit­te te­ha ega lu­ba­nud min­geid la­hen­du­si. Sel­le ase­mel va­lu­tas rii­gi­pea südant, kas va­lit­su­ses pi­kalt kaa­lu­tud rii­gi kok­ku­hoiup­laan po­le mit­te kii­lu löö­mas ava­li­ku ja era­sek­to­ri va­he­le. „Ma po­le kuul­nud väik­se­ma sis­se­tu­le­ku­ga lep­pi­va­te rii­gia­met­ni­ke pa­ha­meelt, saa­ti siis „ul­gu­mis­t”, na­gu põlas­tas hil­jaae­gu üks et­tevõtja. Kui ka­su­mit taot­lev te­ge­vus hak­kab küsi­ma mak­su­maks­ja ra­ha, siis on mi­nu mee­lest ava­li­ku sek­to­ri mõni­ta­mi­ne ko­ha­tu,” ar­vas ta.

Kad­rio­ru kah­va­tu­roo­sa­des ame­ti­ruu­mi­des nä­hak­se Ees­ti olu­kor­da see­ga järg­mi­selt: riik on en­da poolt tei­nud kõik ja roh­kem­gi veel, nüüd pea­vad pin­gu­ta­ma toe pa­lu­jad. Kuid Il­ve­sel jäi ka­he sil­ma va­he­le reaal­se elu tõik, et kui USA-s pum­ba­tak­se fi­nantssüstee­mi ning näi­teks au­to­toot­ja­tes­se hoo­ma­ma­tult suu­ri riik­lik­ke sub­sii­diu­me, po­le Ees­ti et­tevõtted sen­ti­gi rii­gilt küsi­nud. Veel vä­hem: mak­su­maks­ja ra­ha ei lu­ba et­tevõte­te kon­to­de­le kah­ju­de kin­ni­maks­mi­seks üks­ki Ees­ti va­lit­su­se et­te­pa­nek. Igaüks peab ise hak­ka­ma saa­ma, on ol­nud pa­rem­pool­se­te va­lit­sus­te vää­ra­ma­tu po­lii­ti­ka. Pi­gem peab ütle­ma, et va­lit­sus on ju­ba suu­ren­da­nud et­tevõtja­te pa­nust krii­si la­hen­da­mi­ses­se, kui ot­sus­tas ee­lar­ve kär­pe osa­li­selt hai­gus­leh­te­de väl­ja­maks­mi­se kor­ra muut­mi­se­ga nen­de kae­la ri­pu­ta­da. Kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja ju­ha­ta­ja Siim Raie hin­nan­gul on li­sa­ku­lu et­tevõtja­te­le ja töö­ta­ja­te­le kok­ku 700 mil­jo­nit kroo­ni.

Sa­mal ajal öel­da, et va­lit­sus mit­te mi­da­gi ma­jan­du­se sõlme­de lah­ti­ha­ru­ta­mi­seks ei pa­ku, po­le õige. Ma­jan­dus­mi­nis­ter Ju­han Parts vää­rib tun­nus­tust väi­kes­te­le ja kesk­mi­se suu­ru­se­ga et­tevõte­te­le mõel­dud eks­por­di­ga­ran­tii­de süstee­mi suu­ren­da­mi­se et­te­pa­ne­ku eest. Kui­gi Ees­ti pea­mi­sed eks­por­di­tu­rud kan­na­ta­vad sa­mu­ti ma­jan­dus­ras­kus­te all, po­le eks­por­ti­va­te et­tevõte­te toe­ta­mi­ne ma­ha­vi­sa­tud vaev. Eks­por­dik­re­dii­did ai­ta­sid väik­se­maid et­tevõtteid ma­jan­dustõusu pe­rioo­dil ning on ise­gi veel täht­sa­mad kas või näi­teks lik­viid­su­se säi­li­ta­mi­seks lan­gu­se ajal.

Kuid Part­si plaa­ni vae­vab sel­le el­lu­vii­mi­se aeg­lus. Meet­med käi­sid va­lit­su­se ka­bi­ne­ti is­tun­gilt lä­bi ju­ba kuu ae­ga ta­ga­si, 9. veeb­rua­ril. Aga nen­de ra­ken­da­mi­ne va­jab veel va­lit­su­se heaks­kii­tu, sea­dus­te, mää­rus­te ning ga­ran­tii­sid ja­ga­va­te asu­tus­te en­di prot­se­duu­ri­de muut­mist, mis veel­gi pi­ken­da­vad ga­ran­tii­de te­ge­lik­ku jõud­mist et­tevõtja­te­ni. Jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi ja ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi va­he­li­ne ava­lik vaid­lus, kes roh­kem eelnõu lä­bi­vaa­ta­mi­se­ga ve­ni­tab, on mõtte­tu aja­raisk.

„Parem plaan”

Va­lit­su­se ülejää­nud ras­kus­kesk­med, mis peak­sid ak­tiiv­selt la­hen­du­si ja ideid pak­ku­ma, vai­ki­vad. Pea­mi­nis­ter And­rus An­sip rää­kis Il­ve­se­ga sa­mal ajal hoo­pis va­li­misp­äe­va­de ümbermän­gi­mi­sest ning põhi­sea­du­se muut­mi­sest. Tõsi, An­si­pi ju­hi­tav Re­for­mie­ra­kond on tul­nud väl­ja oma seits­mest punk­tist koos­ne­va ka­va­ga „Pa­rem plaa­n”. Kuid se­da on ras­ke tõsi­selt võtta, sest era­kond kä­sit­leb oma plaa­ni va­li­mis­kam­paa­nia­na, mit­te tõsi­selt el­lura­ken­da­mist oo­ta­va plat­vor­mi­na, mil­le ümber tu­leks üri­ta­da koon­da­da teis­te po­lii­ti­lis­te jõudu­de toe­tust. Kus­juu­res järg­mi­sed rii­gi­ko­gu va­li­mi­sed, mil­le pu­hul va­li­ja­tel oleks era­kon­da­de üle­rii­gi­lis­te plaa­ni­de koh­ta võima­lik ot­su­seid lan­ge­ta­da, toi­mu­vad al­les 2011. aas­tal.  

Mis toi­mub aga ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis, kes peaks ole­ma kõige roh­kem hu­vi­ta­tud kõigi ma­jan­dust taas­ta­va­te et­te­pa­ne­ku­te kii­rest, lä­bi­paist­vast ning õigest ra­ken­da­mi­sest, jääb täies­ti aru­saa­ma­tuks. Ne­ga­tiiv­se rii­giee­lar­ve kok­ku­pa­ne­ku ajal min­di seal ko­gu­ni va­le­ta­mi­se teed, na­gu näi­tas Päe­va­le­hes aval­da­tud sta­tis­ti­kaa­me­ti poolt va­ra­kult esi­ta­tud sei­su­koht, et Aren­gu­fon­dis hoi­ta­va­te Te­le­ko­mi akt­sia­te ümbertõst­mi­ne ei an­na 325-mil­jo­ni­list kär­pe­pa­ke­tis väi­de­tud plus­si ee­lar­ve­le.

Vaa­ta­ma­ta sel­le­le et ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mist kär­pi­mi­se koo­so­le­ku­tel käi­nud ini­mes­te­le oli see tõik va­ra­kult tea­da, jät­kas mi­nis­tee­rium ava­lik­ku­se­le külma ra­hu­ga ning iga­su­gus­te hi­li­se­ma­te va­ban­dus­te­ta vas­tu­pi­di­se väit­mist. Ra­han­dus­mi­nis­tee­rium peaks kup­ja­na eri mi­nis­tee­riu­me eu­ro­va­hen­di­te käi­kuand­mi­sel kar­ja­ta­ma, sel­le olu­li­sust ma­jan­du­se ta­ganttõuka­mi­sel tun­nis­ta­vad ehk kõik po­lii­ti­li­sed ja mit­te­par­tei­li­sed võimud. Aga ra­ha­ko­ti­val­vu­ri kin­ni­tu­si, et ta se­da teeb, on ai­na ras­kem tõsi­selt võtta, kui ar­vu­de­ga käib üks sus­ser­da­mi­ne tei­se jä­rel.

Olu­kord rii­givõimu kõrge­ma kand­ja ta­het esin­da­vas rii­gi­ko­gus on püsti ime­lik. Ajal kui oleks va­ja aru­ta­da ma­jan­du­se eden­da­mi­se ideid, te­gel­dak­se suu­re ap­lom­bi­ga ai­nult pal­ga, ku­luhüvi­ti­se või Tal­lin­na lin­na-o­sa­de­ga. Rii­gi­ko­gu ma­jan­dus­ko­mis­jon, kel­lelt võiks eel­da­da aru­te­lu­de­le kok­ku­kut­su­mist, po­le pro­to­kol­li­de jär­gi sel aas­tal, vaa­ta­ma­ta süve­ne­va­le krii­si­le, üldist ma­jan­du­so­lu­kor­da mit­te kor­da­gi aru­ta­nud.

Maail­ma­ma­jan­du­se seis on mu­ret ­te­ki­tav. Käe­galöö­va min­na­lask­mis­mee­leo­lu­ga vee­reb Ees­ti vää­ra­ma­tult uue ja veel valu­sa­ma kok­ku­hoiuee­lar­ve poo­le. Eu­ro ka­su­tu­se­levõtt on ke­na eesmärk, nii­sa­mu­ti kui hal­dus­re­for­mi te­ge­mi­ne. Aga nen­de mõju tun­nek­si­me al­les üle-järg­mi­sel aas­tal. Prae­gu­se olu­kor­ra pa­ran­da­mi­seks on va­ja kiir­sam­me, mis mõjuk­sid ju­ba mais, juu­nis või hil­je­malt sep­temb­ris.

1

Investeeringute otsimine

•• Investeerimist ootav raha pole maailmast kadunud, vaja oleks see üles leida ja Eestisse tuua. Siinne tööjõu nn tükihind on ikkagi madalam kui mujal Euroopas. Kiiresti rakendatavate väikeste ja keskmise suurusega projektide jaoks on Eesti paindlikum kui Hiina või India.

•• Eesti probleemiks on õigete inimeste vaheliste kontaktide vähesus, mida peaksid aitama siluda nii Eesti saatkondade majandusdiplomaadid kui ka EAS-i välisesindajad. Välisminister Urmas Paet teatas oma iga-aastases välispoliitika ettekandes riigikogus, et tema ministeerium võtab ettevõtjate huvide esindamist erakordselt tõsiselt. „Möödunud aasta lõpus viisime EL-i riikides resideerivad Eesti saadikud kokku kaubandus-tööstuskoja ning teiste ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega,” rääkis Paet, mille kohta on paslik küsida, kus on need kontaktid möödunud 15 aasta jooksul olnud?  Eksrahandusminister Taavi Veskimäe hinnangul läheks uuele majandustõusule aluse panemiseks vaja vaid 30–40 head lepingut kapitaliomanikega.

2

Ekspordi toetamine

•• Majandusminister Juhan Partsi ettepanekuid ekspordigarantiide jagamiseks pole ikka veel ellu rakendatud. Kuid need ei saa jääda ainukesteks ettevõtmisteks. Ettevõtetele on vaja leida täiendavaid turge ning tutvustada neid maksimaalselt teistes riikides õigete niššide leidmiseks. Needsamad majandusdiplomaadid peavad kas või kättpidi ja riigi raha eest vedama oma asukohariikidesse Eesti ettevõtjaid, kes tegutsevad sektorites, mida neil mail pole langus tabanud. Ehk kus seis on stabiilne või isegi kasvav. Olgu need näiteks IT- või hooldusteenuseid pakkuvad ettevõtted.

3

Euroraha käiku juba homme

•• Igasugune tegevus, mis lükkab praegu europrojektidega alustamist edasi, peaks saama karmilt karistatud. Kuidas võib Tallinna linnavalitus lükata edasi Põhjaväila ehituse, mis ometi tooks kohale vähemalt 500 miljoni eest ehitustööde tellimusi? Kus on Eesti suurprojektid, millal käivitub siinmail tõukevahendite kasutajatele Brüs-selist lubatud ettemaksete tegemise süsteem? Kui nende pudelikaelte jaoks on vaja kiiresti muuta nördima panevalt aeglase eurovahendite kasutamise süsteemi loonud seadusi, siis miks riigikogu sellega ja ainult sellega ei tegele? Ühelt poolt riik küll väidab eurovahendite kasutamise paranemist, kuid suures plaanis on paranemise näitajad ikka tühised.