TÄISMAHUS: Plaan: maksuvõlglased ärikeelu alla
Maksupetised lähevad Eesti riigile väga kulukaks: oktoobri alguse seisuga olid maksudest kõrvale hiilijad riigile võlgu 358,5 miljonit eurot. Kujundlikult võttes: selle raha eest oleks nii arstid kui ka õpetajad saanud ilma streikimata ja mitmeks aastaks kogu palgatõusu, mida nad palusid. Oleks ülegi jäänud.
Kõige süngem on arvu juures see, et ligi pool röögatust võlasummast on riigi mastaabis võttes vaid käputäie musta südametunnistusega ärimeeste tekitatud. „Hakkasime selle aasta alguses vaatama, et võlgade taga on ju inimesed. Meid ennastki üllatas, et nägime umbes tuhande inimese puhul süsteemset tegevust. Nad olid osalenud ettevõtete juhtorganites ja neist oli maha jäänud vähemalt 5000 eurot maksuvõlga. See pole selline väike maamaksuvõlg, see on tahtliku tegevuse tagajärjel tekkinud võlg,” ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.
Kokkuvõttes: umbes tuhat ärimeest kokku umbes 2800 ettevõttes on riigile praegu võlgu ligi 144 miljonit eurot. Mäletate, kuidas õpetajad oma palgatõusu eest võitlesid ja kuidas riigieelarvest eraldati selleks lõpuks vaid 7,5 miljonit eurot? Üksnes tuhande maksupetise kõrvaletõstetud raha eest saaks kõigile Eesti õpetajatele ligi 20 aastat lisaraha maksta.
Maksuamet nendib, et praegune süsteem ei võimalda maksupettureid takistada ja vaja on karmimaid lahendusi. „Kogu aeg räägitakse, et Eestis on lihtne ettevõtet alustada, aga ettevõtlust ei alustata iga kord vaid heade kavatsustega, vahel püütakse leida momenti, kus saab tekitada maksuvõla,” rääkis Helm. „Seega on selge, et praeguse praktikaga seda tegevust peatada ei saa. Ettevõtte lihtsale alustamisele vastukaaluks peab tulema see, et pettureid saaks ka lihtsalt eemal hoida. Siit tulebki meie ettepanek ettevõtlustõkendiks, mis puudutaks nii võlas ettevõtete omanikke kui juhtorganite liikmed, kel on juriidiline õigus teha tehinguid, mille tagajärjel võib maksuvõlg tekkida.”
Maksuameti plaani kohaselt võiks ettevõtluskeeld tabada inimest, kes on seotud vähemalt kolme äriühinguga ja tekitanud igaühele vähemalt 5000 eurot maksuvõlga.
Palju vastutustundetuid
Justiitsministeeriumis töötataksegi praegu välja kava, kuidas täpselt maksupetiseid ettevõtlusest eemaldada. Peamine valupunkt on ettevõtted, kus pettus algab juba juurtest: omanik paneb juhatuse liikmeteks variisikud, kellel pole ettevõtte tegevusega midagi pistmist, neil pole ka (ametlikku) vara. Kui ettevõtte tegevus hakkab kiiva kiskuma ja võlad kuhjuvad, asutatakse uus äriühing, mille puhul varade üleminekut tõestada on keerukas. Kui lõpuks pankrotiavalduse esitamiseni jõutakse, on viimane vararaas ettevõttest välja kanditud ja võlausaldajatele (ja maksurahast ilma jäänud riigile) jäävad vaid pikk nina ja tühjad pihud. Skeemi autor aga tegutseb juba järgmises ettevõttes, kus hakkab kogunema järgmine võlakuhi.
Eesti seadused võimaldavad ka praegu kehtestada nii ettevõtlus- kui ka ärikeelu, kuid seda paraku nii, et hambad eelmainitud skeemile ei hakka. „Ärikeeld ja ettevõtluskeeld on praegu Eesti seadusandluses olemas ja see, mida meie teha plaanime, ei ole samastatav ettevõtluskeeluga,” selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Ärikeeld on sätestatud pankrotiseadusega ja keelab pankrotimenetluse ajal või järel olla juhatuse või nõukogu liige. Ettevõtluskeelu sätestab karistusseadustik ja see on teatud majanduskuritegude eest sätestatav lisakaristus.
Praegu justiitsministeeriumis välja töötataval tõkendil on märksa laiem kasutusvõimalus ja see aitaks räpaste ärimaneeridega ettevõtjad mõneks ajaks tegutsemisvõimetuks muuta. „Ühiskonnas on probleem selles, et on palju isikuid, kes suhtuvad vastutustundetult oma juhatuse liikmete kohustustesse – näiteks ei esita õigeaegselt pankrotiavaldust –, ja selle tagajärel satub äriühing nii rasketesse olukordadesse, et isegi pankrotimenetelust pole võimalik läbi viia. See aga mõjutab väga valusalt võlausaldajaid, sest siis peavad ju nemad menetluse kinni maksma. Samas võlausaldajail endil ei pruugi seda raha olla ja asi jääb uurimata,” selgitas Niklus.
Niisiis püüabki justiitsministeerium leida vahendeid, mis mõjutaksid juhatuse liikmeid oma kohustusi täitma: arvestama jooksvalt maksevõimet, jälgima, et netovara oleks piisaval tasemel, ja probleemide korral esitama õigel ajal pankrotiavalduse. „Vaja oleks vahendeid, mis motiveeriksid inimesi neid kohustusi täitma. Meie oleme kaalunud ühe vahendina täiendavat tsiviiltõkendit, mis ütleks, et kui inimene pole neid kohustusi täitnud, siis ta ei tohiks olla näiteks juhatuse liige. Kas mõte just sellisena jõustub, pole kindel, sest diskussioon käib alles ministeeriumisiseselt,” ütles Niklus. „Lisaks on maksu- ja tolliametil idee, et ka neile, kes äriühingu kaudu on juhatuse liikmetena tekitanud maksuvõla, kohalduks mõni haldustõkend, mis ütleks, et ka nemad ei saa enam juhatuse liikmetena tegutseda.”
Automaatne keeld
Seega on riigi plaan lühidalt kokku võttes järgmine: kui oled ettevõtluses reeglite vastu eksinud või maksuvõla tekitanud, siis sa enam uute äriühingute loomises või nende juhtimises osaleda ei saa. Selleks et meede oleks efektiivne ja kiire, kaalub justiitsministeerium võimalust rakendada seda automaatselt.
Mõistagi tekib siin küsimus, kas ühe ja võrdlemisi range meetmega saab n-ö kõigile lajatada. „Kui selle otsuse langetamine, kas isik tohib juhatuse liikmena tegutseda või mitte, jääks kohtu otsustada, siis oleks see ressursi raiskamine. Meie idee on, et see tõkend peaks teatud eelduste puhul rakenduma automaatselt. See aga tähendab seda, et hammasrataste vahele võib sattuda ka mõni aus inimene, kel pole äri lihtsalt õnnestunud,” nentis Niklus.
See pärsiks ettevõtlust ja tekitaks inimestes hirmu ettevõtjaks hakkamise ees: kui ebaõnnestun, siis kas mul ei lubata enam midagi teha? „Seda ei tohiks teha, sest kui üks äri on luhtunud, siis teine äri võib aidata võlgu maksta. Näiteks kui transpordiäri läks luhta, aga pagariäri õitseb, siis selle arvelt saaks võlgu kinni maksta. Selliseid näiteid on kindlasti rohkem kui pahatahtlikke pätte ja see teema ongi antud diskussiooni kõige probleemsem koht: kuidas saavutada tulem, ilma et ausatele inimestele liiga teeks, mis oleks lubamatu. Meie eesmärk on see asi selgeks vaielda,” kinnitas Niklus.
Praegu ongi tõkendi täpsem iseloom ja rakendamine veel arutusel ning vaid plaani tasemel mõtte seaduseks saamiseni – kui see üldse selleni jõuab – kulub veel palju aega. „Novembri alguspoolel on plaanis selle ideega [justiits]ministrini jõuda. Kas ja millal minister selle ideega otsustab välja tulla, seda näitab aeg,” ütles Niklus.
Kui ministeerium otsustab plaani eelnõuks vormida, asutakse ka konkreetsemaid seadusesätteid paika panema: kui kaua kavandatav tõkend kehtida võiks, kas keelataks ära üksnes juhatuse liikmeks olek või ei tohiks olla ka nõukogu liige, osanik või aktsionär, kas piirang puudutab vaid äriühingute juhtimist või kehtiks ka mittetulundusühingu või sihtasutuse juhtimisele või näiteks keelaks olla ka riigiametis.KommentaaridTankistiteenus läheb ettepanekuga kalliks
Andres Hermet
kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhatuse esimees
Mina toetan justiitsministeeriumi ettepanekut. Me räägime Eestis küll vabast ettevõtluskliimast ja liberaalsest lähenemisest, aga tegelikult ütleb maksuamet, et enamik firmasid, mis tekitavad maksuvõlgasid, on ühtede ja samade isikutega seotud.
Viimaste aastate mure on, et pankrotiavaldus esitatakse alles siis, kui firma on varast tühi ja võlad on üle pea kasvanud. Lõpuks palgatakse veel juhatuse liikmeid, likvideerijaid või tankiste, nii et võlausaldajatel jääb vaid võimalus peale maksta.
Sellesama võimaliku haldusõigusliku ärikeeluga kasvab nende isikute arv, kes ei või enam olla juhatuse liikmed, nii suureks, et tankistiteenus läheb nii kalliks, et ettevõtja hakkab mõtlema, kas riskib niisuguste käikudega või mitte.
Praegu on ärikeelu rakendamine riigikohtu praktika tõttu nii keeruline, et seda sisuliselt ei rakendatagi. Riigikohtu lahend ütleb, et ärikeeld peab olema põhjalikult tõendatud, sest see on hästi suur inimese ettevõtlusvabaduse riive.
Samas näeme, et nende isikute [krooniliste maksuvõlglaste] ettevõtlus on suunatud paljuski ühele eesmärgile: maksudest kõrvale hoidmisele ja vara varjamisele pankrotimenetluses.
Loomulikult tuleb eristada neid, kes on võib-olla oma ala spetsialistid, aga juriidiliselt nõrgad. Sellepärast peaks automaatne ärikeeld olema lihtsalt vaidlustatav ilma suurte kuludeta – näiteks vastuväite korras, nii et ei peaks hagi esitama.
Koondame 10 000 inimese arvamust plaani kohta
Kersti Kraas
Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni tegevjuht
Praegu ei saa EVEA nimel veel justiitsministeeriumi plaani kohta midagi konkreetset öelda, sest me alles kogume infot. EVEA koondab kuni 249 töötajaga ettevõtteid. Meil on üle Eesti umbes 1000 liiget ja küsimustik läks laiali umbes 10 000 inimesele. Ootame nende tagasisidet ja siis kujundame oma seisukoha.
