Pilving: Suur-Tallinna valimistulemusi on võimatu ette ennustada

Opositsiooni hinnangul tahab linnavõim Suur-Tallinna reformiga muuta peaasjalikult kohalike valimiste valimissüsteemi: moodustada üks ühtne valimisnimekiri üle linna.

Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilvingu sõnul näeb seadus niisuguse võimaluse igati ette. „Seadusemuudatustes nähtigi ette kaht võimalust, üks on üheringkonnaline valimisnimekiri ja teine on moodustada valimisringkonnad linnaosade kaupa,“ rääkis Pilving Päevaleht Online’ile.

„Siin on ehk vaidluskoht,“ nentis ta. „On nähtud ette, et nimekirjad moodustatakse linnaosade kaupa, aga kui need on ära kaotatud, siis ju ei saagi neid moodustada,“ rääkis Pilving. „Sellisel juhul jääkski üks ülelinnalina valimisnimekiri,“ märkis ta.

Pilvingu sõnul ei saa välja tuua, kuidas Tallinna valimistulemused haldusreformi tagajärjel muutuksid. „Seda ei saa öelda, sest nüüd on ju võimalik 79-liikmeline volikogu, enne oli 63,“ selgitas ta ning lisas, et prognoose võiks selle järgi teha, ent valijate käitumine muutuks sellisel juhul. "Saab öelda, et tulemused muutuks proportsionaalsemaks," märkis ta.

"Arvan, et tsentraalsel juhtimisel on nii häid, kui halbu külgi. Ühest küljest saab lihtsamini ja kiiremini teha põhimõttelisi otsuseid. Samas arvestatakse vähem kohalikke huve," selgitas Pilving haldusreformi võimalikke tulemusi.

"Üheksakümnendate aastate alguses läbi viidud haldusreformi ja linnaosade moodustamise eesmärk oligi viia linna juhtimine elanikkonnale lähemale. Paraku ei ole see täiel määral toimunud, sest tähtsamad küsimused otsustatakse ka praegu linnavolikogu ja linnavalitsuse tasemel," selgitas Pilving.

"Arvan, et kunagine plaan moodustada linnaosad ja viia otsustamine elanikele lähemale oli õige," nentis ta samas.

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut andis eile õhtul volikogu menetlusse kaks eelnõud, millest üks kohustab linnavalitsust alustama läbirääkimisi ühinemiseks Harku, Saue, Saku, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valla ning Maardu linnaga.

Teise eelnõu kohaselt lõpetavad praegused linnaosad tegevuse ning linnaosavalitsustest kujunevad linnavalitsuse piirkondlikud osakonnad.

Eesti Päevalehe palvel arvutas Mihkel Pilving möödunud aasta novembris 2005. aasta valimistulemuste põhjal välja, missugune oleks volikogu kohtade jaotus, kui Tallinnas oleks ainult üks valimisringkond ja mandaadid oleks jaotatud linnaosadele vastavalt valijate arvule.

Ühe ülelinnalise valimisringkonna puhul, oleks Keskerakond kaotanud kaks kohta ja tal oleks linnavolikogu 63-st saadikohast 30. Reformierakond oleks sel juhul saanud ühe koha vähem, 14 kohta.

Sotsiaaldemokraatidel ja Isamaaliidul oleks olnud võrdselt 7 kohta ning Res Publica oleks kogunud kaks saadikukohta rohkem, kui praeguse seisuga on - 5.

Kehtiva seisuga on Keskerakonnal linnavolikogus aga 32 saadikukohta, Reformierakonnal 15, Isamaaliidul 7, Sotsiaaldemokraatidel 6 ja Res Publical kõigest 3.