NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Kommentaaride järjekord: registreeritud parimad uuemad vanemad
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 22:19
    Ahsoo. Prognooside kohasel haigstub ju seagrippi 300 000 inimest. 10 000 tulevast ja 3000 praegust ravidoosi on kindlasti piisav. Tõepoolest.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 22:23
    Piisavalt olevaid vahendeid pole vast vaja ju juurde osta? Ma muidugi mõistan, et ega seegi minister ouliseltt Maripuust parem saagi olla (keegi peab ju seda ettevõtjasõbralikku sotsiaaldarvinsmi ellu viima), aga jutt on tal märksa ilusam ja valed vähem läbinähtavad.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 22:24
    Noo? Ka Sina Myykene. Mis uus ravimtee Sul on?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 22:39
    Kui palju lapsi peab veel uude nakkusesse surema, et poliitikust minister oma küündimatust tunnistaks?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 22:46
    Sapik, minu heakskiit või halvakspanu ei käi mööda parteilisi jooni. Arusaamatu, mille üle sa siin imestad.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 22:48
    No vahel Sul ilmnevad mõnigad arukuse aleged 8-)
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:04
    Tavalisse grippi sureb Eestis 50-100 inimest IGAL AASTAL, aga miks on nüüd see üks surm nii eriline, et kohe lintšima hakata?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:08
    Irw. Ehk kirjeldaksid, misasi on "tavaline gripp". Siis ehk saaksid millestki ise kah aru?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:12
    Norras on 630 000 inimest nakatunud, surnud 23. Võrdluseks: tavalisse grippi sureb Norras paarsada inimest aastas. Nii et paanika, "kaitsemeetmed" jms on igati õigustatud. :)))
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:18
    Tavagripi all pean silmas igal aastal talveperioodil levivaid gripiviirusi. Tuhandete viisi on see inimesi hauda viinud (nagu ka teised nakkushaigused), aga paanikat pole seni olnud. Miks siis nüüd on? Paanika muutus kellelegi kasulikuks või?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:30
    Selge. Ma juba arvasin, et eristad kapsasupist ja paragripist tulenevaid sümptomaatikaid. Aga noh, jumal Sinuga siis, spetsialist...
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:34
    Ülbajatele teadmiseks.

    Nn seagripp on sama tüvega (H1N1), kui oli maailmas üle 50 miljoni ohvri nõudnud nn Hispaania viirus. Seagripp nii palju ohreid nõudnud ei ole, praeguseks arvatakse sellesse olevat surnud u. 8 000 inimest. Kuid see gripp on nn tavagripist 4 korda kiirema levikuga, s.t väga nakkav. WHO kuulutas selle 11. augustil ülemaailmseks pandeemiaks (meil on sellest vähe juttu olnud).

    Teadusliku informatsiooni kohaselt ongi seagripi 1. ülemaailmne laine selle aasta novembris (praegu). Teine laine tuleb umbes 6 kuu pärast, s.t umbes tuleva aasta maikuus.

    Seagripi pandeemia on tänaseks haaranud kogu Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Euroopa, Austraalia ja suurema osa Aasiast. Vaid Aafrika on suuremas osas gripivaba.

    WHO arvates võib seagrippi haigestuda praeguse ülemaailmse pandeemia käigus kuni 3 miljardit (45%) maakera elanikkonnast. Selles mõttes on seagripi levik isegi ulatuslikum kui kurikuulsal keskaegsel katkul.

    Tõhusat ravimit seagripi vastu veel leiutatud pole. Tamiflu on küll üks tõhusamatest, kuid on juba andmeid, et kõigil juhtudel see ei toimi.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:38
    1918. aasta gripist rääkides unustatakse rääkida, mis seisus siis maailm oli. Milline oli näiteks sõja rüpes Euroopa hügieen, toitumus...
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:44
    Praegu oleks kõige tõhusam KÕIGIL kanda gripimaske (neid pole aga paraku saada).

    Vaktsineerimiseks on õige aeg juba mööda lastud. Pandeemia on juba käes ja nakatunud organismi pole enam mõtet vaktsineerida.

    Vältida tuleks rahvarohkeid kohti! Aga paraku meil pole epideemiat veel välja kuulutatud ega lasteaedu-koole garantiini pandud.

    Seevastu jätkab Pevkur minu arvates süna otseses mõttes ülbamist ja hämamist!
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:45
    Need arvud kajastavadki gripi, mitte ülemiste hingamisteede nakkuste tagajärgi, taibu.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:47
    No seda jah peab arvestama, et valdav enamik suri 1.maailmasõja kaevikutes, kus polnud eriti kätepesu küll. Aga see oli ka esimene tõsisem puhang ja tollal polnud kellelgi selle tüve vastu antikehi. Praegu siiski on teised ajad ja just sellest, et mingil määral on (eriti vanemal põlvkonnal) spetsiifiline immuunsus üsnagi kõrgel tasemel. Aga sel juhul ollakse üsna edukas "bakterioloogiline relv" ning sellegipoolest mitte terve...

    Selles see suurem jama.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    24.11.2009 23:53
    Sa siiski ei suuda defnineerida mõistet "tavaline gripp". Aga ära ka väga pinguta. Kui seda suudaksid, oleks järgmine Nobeli medtsnipreemia Sinu.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    25.11.2009 00:16
    Selgita palun mulle, kuidas aitab kätepesu viirushaiguste korral?!?

    Viirus pole ju bakter, et ta soolestikus või kätel (või üldse ihu peal) pesitseks!

    Viirus on rakkude siseselt leviv RNA või DNA molekul, n.ö rakumürk.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    25.11.2009 00:17
    Selgita, mis teeb toitumus DNA või RNA molekulidega, et Sa toitumusest räägid!
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Tuvastamata Kasutaja

    25.11.2009 00:19
    Või mida teeb RNA või DNA molekulile Gerli Padari tantsud ja kätega vehkimine n.ö gripiennetusklipis, mida teleris lastakse?!

    Kuidas aitab see viirust neutraliseerida?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 30 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Kui ei maksa, siis ei võistle!
Meenutusi Tallinna–Tartu matškohtumistest. 1500 meetri jooksu veab Peeter Varrak, taga Ants Nurmekivi (1966). (foto: Lembit Peegel)
Aastaid ei toimu enam Tallinna–Tartu kergejõustiku linnavõistlust, mis oli üks Eesti populaarsemaid spordiüritusi.
Mida teha?
26. mai 2012 00:30

Lühidalt
26. mai 2012 00:30
Lühidalt
Rein Taaramäe
Ülemiste ummikud lähevad veel suuremaks
Liikluskorraldus Ülemistel: Ehitustööde tõttu nõuab suvine liikluskorraldus Ülemiste ristmikul sõitjailt kannatust, tipptundidelon mõistlikum kasutada ümbersõite. (Graafika: Maret Müür)
Ehitustööde tõttu toimub suvel liiklemine vaid linnast välja viivas sõiduvööndis.
Lühidalt
26. mai 2012 00:30
Karikatuurid

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-50%
25,- €
Salene tõhusa Ultrahelikavitatsiooniga -50%!
Vaata
Skandinaavia menukaima ajalooajakirja "Imeline Ajalugu" ...


M-kindlustus
SMS laen