Pensioniea tõstmine läks riigikogu saali
Riigikogu sotsiaalkomisjoni otsusel saadeti riikliku pensionikindlustuse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on tõsta Eestis pensioniiga, riigikogu täiskokku esimesele lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine riigikogu saalis lõpetada järgmisel kolmapäeval. Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul olid eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt IRL-i, Reformierakonna ja roheliste esindajad. Keskfraktsioon, sotsid ja Rahvaliit olid teist meelt.
Eelnõu järgi võrdsustuks meeste ja naiste pensioniiga ja see kerkiks alates 2026. aastast 65 aastani, tõstes seda alates 2017. aastast 3 kuu võrra igal aastal.
„Pensioniea tõstmise kuni 65 eluaastani on seadnud eesmärgiks enamik Euroopa Liidu riike, mõnes riigis on ülempiiriks ka 67 aastat,“ ütles Reinsalu ja lisas, et pensioniea tõstmisel suudab Eesti pensionikassa viia tasakaalu aastaks 2030.
See võimaldaks Reinsalu sõnul omakorda keskmist vanaduspensioni 5-10% tõsta. Ühtlasi tähendab see ka kuni 20 000 täiendavat töötavat inimest, mis aitab osaliselt leevendada tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust. „Mingisuguses ajalises perspektiivis võib kaaluda ka eraldi pensioni lisa sõltuvalt laste arvust.“
Sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul pole üldise pensioniea tõstmisega kuskile kiiret, sest probleemid on hoopis mujal. Nestori sõnul on kõigepealt vaja leida uus lahendus tervistkahjustavatel töödel ja väljateenitud aastate sooduspensionile. „See süsteem on sisuliselt kümne aasta jooksul kolm korda ühel ja samal kujul heaks kiidetud, vastav eelnõu pidi valmima eelmiseks sügiseks, kuid siiani seda riigikogus pole.“
Nestor viitas vanaduspensioni saavale 290 967 inimesele, kelle seas on 37 834 varem kui 63 aastaselt pensionile läinud inimest. „Tööpensionide süsteem näeb ette, et halbade töötingimuste tõttu varasem pensionileminek tuleb eraldi kindlustada. Töötingimuste eest vastutav tööandja on selle järgi kohustatud varasema pensioniõiguse oma töötajatele kindlustama. Ehk näiteks need viis aastat, mis saabuvad inimesele enne üldist pensioniiga, on kinni makstud tööpensionina, mitte riiklikust pensionikindlustusest,“ selgitas Nestor. Ta lisas, et see süsteem oleks aus nii tervistkahjustavat tööd tegevate inimeste suhtes kui nendegi suhtes, kes sellist tööd ei tee.
Reinsalu möönis, et üldise pensioniea tõstmisel nende inimeste hulk kasvab. „Aga üldisi proportsioone vaadates on nende inimeste hulk väiksem. Kuid kindlasti peab ministeerium kiiresti liikuma edasi selles osas, mis puudutab eripensionide ja soodustingimustel pensionide reforme.“
 |
  |
 |
