Mind on süüdistatud selles, et erakonna juhtimisel olevat tehtud palju vigu. Süükoorem olevat nii suur, et erakonna esimees peaks seda tajudes astuma tagasi, avamaks tee partei demokratiseerimiseks ja viimiseks uutele rajajoontele.

Võib-olla mõni ootab, et ma hakkan vastu vaidlema? Tahan teile kinnitada vastupidist – minu taha need asjad ei jää. Arvan, et olen aastate jooksul piisavalt teinud nii erakonna kui ka riigi heaks. Mulle leidub elus ka muud tegevust. Ma kindlasti ei põeks seda, kui astuksin oma kohalt tagasi. Pigem oleks mul hea meel, kui keegi teine suudaks seda parteid paremini juhtida. Kutsuksin oma toetajaid teda aitama ja koostööd tegema. Ma ei ole kunagi kellegagi tüli tahtnud.

Mulle tundub, et paljudele inimestele jääb minu arvamus ikka tähtsaks ja sellega arvestatakse, ükskõik, kas ma olen Keskerakonna esimehe ametikohal või ei ole. Seetõttu võitlusel formaalsete positsioonide pärast ei näe ma mingit mõtet.

Nii et isiklikult mulle on teie ultimaatum täiesti vastuvõetav. Tõsi küll, te nõudsite nelja või isegi viie inimese tagasiastumist. Ma ei räägi teistest, igaüks otsustab iseenda eest.

Osa teie esitatud süüdistustest on minu arvates õiged ja neid küsimusi tulebki lahendada; teine osa jääb mulle arusaamatuks ja ilmselt pole te neid asju isegi küllalt läbi mõelnud; kolmas osa on sellised, mida ka teie ise loodetavasti tõsiselt ei võta. Igatahes, kui on tehtud suuri juhtimisvigu, siis kutsun ma teid üles seda süükoormat ausalt jagama. Pole te ju partei lihtliikmed, kes ei oleks saanud midagi teha vigade vältimiseks. Teie hulgas on kaks pikaajalise staaĻiga partei aseesimeest, erakonna finantssekretär, Kesknädala toimetuskolleegiumi pikaajaline esimees ja mitmed endised ministrid. Kui keegi teist väidab, et tema ei osalenud partei juhtimises, siis mida ta üldse siin laua taga tegi?

Lähen mina, siis tulge ka teie, sest teie olete juba näidanud, et ei saa selle tööga paremini hakkama. Minu ettepanek ongi niisugune, et lõpetame selle tüli ja läheme koos – mina siit, teie riigikogust. See oleks väga õiglane. Teil on küll riigikogu liikme mandaat, kuid minul on erakonna kongressi mandaat. Mina leian kindlasti tegevust ajakirjanduses või äris, teaduses või kirjanduses. Ma ei kahtlegi, et ka teie leiate kusagil mujal väärikat tegevust, sest poliitiliste huvide esindamisega ei ole te hakkama saanud.

Sellega me avaksime tee järgmisele ešelonile Keskerakonnas. Parteis on küllalt inimesi, kes suudaksid riigikogus mitte kakelda, vaid teha tõsist tööd, mitte ebaausalt intrigeerida, vaid ausalt esindada oma valijaid. Mida varem me ära läheme, seda parem, sest ühele tavalisele Keskerakonna toetajale muutub olukord juba piinlikuks. Te võite veel kolm aastat nautida riigikogu sõltumatu härrasmehe positsiooni, kuid mis teist edasi saab? Mõelge järele, kui te nii väga muretsete erakonna tuleviku pärast ja kui minu jätkamine erakonna juhina tundub teile täiesti vastuvõetamatu, siis ei tohiks see hind teile olla liiga kõrge.

Ma arvan, et tegin teile mõistliku ettepaneku. Mõistliku selles mõttes, et kui te seda vastu ei võta, siis näitate selgesti, et teie ainsaks huviks ongi olnud kõrged ametikohad ja isiklik karjäär, et teie ainsaks sooviks on hoida kümne küünega kinni oma toolist riigikogus. Keskerakonna põhimõtted ja aated on saanud teile vaid tülikaks koormaks, mille kaitsmise kohustusest te nüüd tahate vabaneda.

Veel kord kutsun teid üles segadused lõpetama, ebademokraatlikest ultimaatumitest loobuma ja koos edasi minema. Mina ei ole teist kellegagi tahtnud tüli, mina ei taha teist kellegagi tüli. Edgar Savisaar

PEETER KREITZBERG: Edgar, jäta krokodillipisarad

Sa kirjutad, et Sinu taha asjad ei jää. Kutsud meid, “mässulisi”, riigikogust lahkuma, siis lahkud Sinagi esimehe kohalt. Sa räägid kompromissivalmidusest. Tegelikult oli Sinu korraldatud lepituskoos-olek PR-lavastus, millega hiljem oma fännide ees esineda. Mullu sügisel lasid mind ja iseennast Lembit Kaljuvee juurde õhtusöögile kutsuda, et saaksid pärast pressile teatada, et Sul pole kalamees Peetriga mingeid probleeme.

Olgu pealegi, Edgar, on vist aeg rääkida faktidest, millest paljud kõlasid ka meie ühisel kohtumisel, mida Kesknädal kuidagi kirja panna ei taha. Olgu see viimaseks sõnumiks.

1995. aasta lindiskandaali ajal olime koalitsioonis KMÜ-ga. Partnerid tegid meile ettepaneku, et Sina siseministrina peataksid oma volitused skandaali asjaolude selgitamise ajaks. Sa kirjutasid omakäelise eitava vastuse kogu juhatuse nimel. Ei korraldanud mingit arutelu ja surusid kõik Sulle mittesobivad arvamused kõrvale. Sinu jäärapäisuse tõttu lülitati Kesk-erakond valitsusest välja. Erakonna reiting muutus olematuks. Sinu enda poliitilised ambitsioonid on need, mis on kujundanud Keskerakonna poliitikat. Isegi oma abikaasa tõid Sa oma isiklike ambitsioonide altarile.

Kuidas saan võtta Sinu ettepanekuid tõsiselt, kui Sa ühe mõjutusvahendina kasutad inimeste ähvardamist? Kui Keskerakond oli Tallinnas 1996–1999 võimul, leppisid Sa ühega vene parteidest kokku eraldada linnaeelarvest 500 000 krooni venekeelse elanikkonna uuringuteks. Kahtlesin ettevõtmise tõsiduses. Sõitsin Sulle toona Hundisilma külla ja ütlesin, et see ei ole hea mõte. Sina lihtsalt ähvardasid mind ilma jätta abilinnapea kohast. Tundmata mingit sisulist huvi. Nagu tead, osutusid mu kartused põhjendatuks.

Mõned kuud tagasi tulid Sa fraktsiooni ja üritasid panna fraktsiooni hääletama Euroopa Parlamendi valimistel kinniste nimekirjade poolt, vastupidi fraktsioonis juba kujundatud seisukohale hääletada lahtiste nimekirjade poolt. Fraktsioon jäi enda juurde. Sinu pettumus, et mitte öelda viha, oli suur. Ähvardasid Vladimir Velmani välja jätta järgmise riigikogu koosseisu valimisnimekirjast. Veelgi veidram on see, et seesama Velman on pandud nüüd kõike seda eitama, mida ta paljude fraktsiooni liikmete kuuldes rääkis.

Kui Ain Seppik pakkus Sulle fraktsiooni esimehena välja Sven Mikseri, lubasid Sa selle ettepaneku läbiminekul fraktsiooni laiali saata. Loomulikult pole see Sinu võimuses. Kuigi Seppik oli sunnitud “lepituskoosolekul” möönma, et Sa nii ütlesid, ei valmistanud Sulle mingit raskust tund hiljem kõike eitada. Sa ei otsivat tüli. Ent ma ei tea, millises vähegi suuremas erakondlikus tülis ei paistaks Sinu kõrvad põõsaste varjust välja. Paljud tülitsevad otse ja ise. Sina varjatult ja teisi kasutades.

Sa olid Eesti Euroopa Liitu viinud Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonivalitsuse koalitsiooninõukogu esimees. Keskerakonna volikogu andis valitsuse tegevusele positiivse hinnangu. Ent Sulle ei valmistanud pärast liitumislepingu allakirjutamist mingit raskust asuda Euroopa Liidu suhtes negatiivse varjundiga segasele seisukohale ja lavastada Keskerakonna kongressil “demokraatlik hääletus”, vabastades nii enda kui ka kogu erakonna vastutusest. Mida pidid tundma meie ministrid, kes pidasid liitumisläbirääkimisi? Kuidas saame Sind uskuda?

Sa ütled, et Sul pole mingit pistmist Lauri Laasi postkaardi skandaaliga. Võib-olla täht-tähelt polegi. Aga kui noored pöördusid Sinu poole ettepanekuga Mikserit ja Kreitzbergi õpetada, andsid Sa ettepanekule oma õnnistuse. Või valetas üks Sinu lähikondlastest jällegi Sinu peale?

Sa tahad allutada üleriigilise poliitika Tallinna huvidele. Kui Mailis Rand oli haridusminister, nõudsid Sa temalt kinni pandud väikeste maakoolide avamist. Mis on loomulikult absurdne nõue, sest õpetajad on neist kohtadest sageli lahkunud. Lapsed on lahkunud või leidnud uue kooli. Hiljuti andsime koos Tõnis Lukasega sisse eelnõu, mis oleks väikestelt valdadelt võtnud kohustuse maksta linnadele oma laste koolitamise eest, kui valdadel endil on õppekohad olemas. Oleksime mingilgi määral saanud pidurada maakooli hävimist. Fraktsioon toetas eelnõu menetlemist. Tallinna linnapeana, lähtudes Tallinna huvidest, astusid Sa keset eelnõu menetlemist meie eelnõule vastu ja Vilja Savisaar, Toivo Tootsen ning Evelyn Sepp said õiguse eelnõu mitte toetada. Mailis Reps oli sunnitud kultuurikomisjonile teatama: ärme kiirusta eelnõu menetlemisega.

Sinu kõikjale ulatuv diktaat on solvav ja jabur. Siin pole midagi tegemist Keskerakonna ja Eesti huvidega.

Kui eelmise riigikogu Kesk-erakonna fraktsioon otsustas toetada putkades alkoholi müümise keelustamist, tuhisesid Sa all-linnast kohale ja pragasid fraktsiooni läbi, rääkides, et viina müüvad putkad on väikeettevõtluse kants ja Keskerakonna toetajad, sundides meid varasemat otsust muutma. Nüüd, eurovalimiste eel, on sinust saanud võitlev anti-Bakhos. Kuidas saame Sind uskuda?

Ja veel ühest süüdistusest. Mäletad kindlasti, kuidas Sa erakonna juhatuses vihahoogu sattununa püsti kargasid ja oponentidele karjusid, et ühe infarkti me sulle juba tegime. Hiljem panid oma jüngri Heimar Lengi ajakirjanduses üle kordama, et Sinu tervisehädade süü lasub meil. Nii ebameeldiv kui see ka ei ole, pean Sulle mõningaid teisi asjaolusid meenutama. Naastes 22. septembril Saksamaalt õllefestivalilt, olevat Sinuni jõudnud teade, et Sinu majatehinguga seotud advokaati seostatakse ulatusliku maksupettusega. Üritasid tol õhtul pingsalt teada saada, milles politsei Sinu advokaadi firmat täpselt kahtlustab. Tol õhtul see ei õnnestunud. Kas ei olnud aga just see sündmus Sinu hirmude ja tervisehädade tegelikuks põhjuseks?

Lõpuks Sinu geniaalne ettepanek üheskoos lahkuda. Kaheksa inimest riigikogust ja Sina Keskerakonna esimehe ametist. Kindlasti on Sinu väärtus suuremgi kui 8 tühist riigikogu liiget, kellest 7 on endised ministrid. Hindame Sinu tagasihoidlikkust kõrgelt. Kahjuks teame nii Sina kui meie, mis järgneks Sinu lahkumisele. Korduks 1995. aasta, kui Sa lubasid poliitikast lahkuda. Sa korraldad kiiresti erakorralise kongressi ja needsamad “töökollektiivid”, kes meid rohketes kirjades hukka mõistavad, nõuavad Sinu taasasumist esimehe kohale. Enam ei lähe vaja ei Laasit, Lootsmanni ega teiste energilist tegevust kongressist osavõtjate komplekteerimisega. 95% hääli tuleks Sulle mängeldes. Sa saaksid endale Keskerakonna, kes Sulle jäägitult kuuletuks.

Küll aga oleme valmis koos Sinuga lahkuma Keskerakonna juhatusest, sest mõneti oleme kaassüüdlased Keskerakonna juhtimisvigades. Aga selline ainuloogiline ettepanek ei vääriks ilmselt Sinu geniaalsust.

Peeter Kreitzberg