Pedofiilia tuleb üha sagedamini päevavalgele

Politsei ja sotsiaaltöötajate poole pöördub üha rohkem murest murtud inimesi, kes teatavad lastevastasest seksuaalvägivallast.

Ühes Eesti väikelinnas sotsiaalvaldkonna probleemidega tegeleva MTÜ nõustajad on eriti suures hämmingus, sest viimasel ajal pöördub nende poole selliste teadetega inimesi pea iga nädal. „Viimase poole aastaga tuli meile seitseteist lastega seotud juhtumit, millest ligi pooled olid seksuaalsed. Muidu tuleb meil aastas vaid mõni juhtum,” rääkis nõustaja ja lisas, et tegelikult ei ole nende MTÜ üldse sellisele temaatikale spetsialiseerunud. Politsei andmetel alustati seal piirkonnas mullu kümmekond lastevastase seksuaalkuriteo kriminaalmenetlust ning nii nõustaja kui ka kohalik politseinik tunnistasid, et sellistele juhtumitele spetsialiseerunud spetsialiste, näiteks psühholooge, maapiirkondades napib.

Teadlikkus suureneb

„Hiljuti tuli meie jutule šokeeritud vanaema, kes oli oma seitsmeaastase lapsega rääkides aru saanud, et temaga pole kõik korras,” kirjeldas nõustaja ühte äsjast juhtumit. „Laps oli hakanud talle rääkima, kui halb tal on olla ja mispärast. Nüüd on lapsega rääkinud ka meie psühholoog ja on selgunud, et last on seksuaalselt ära kasutanud nii tema enda isa kui ka pere teine meessoost liige. Tüdruk kirjeldas asja nii, et tehti, „nagu armastuses tehakse”.” Lapse ema oli enne pöördunud abi saama hoopis lapse toitumishäirete pärast. Alles pärast vanaema juttu selgus tõde.

Nädal hiljem tuli aga MTÜ inimesteni teade teisest juhtumist, kus isa, kes ümbruskonnas on tuntud kui vaikne ja korralik mees, kasutas juba pikemat aega ära oma 12-aastast kasutütart.

„Julgen öelda, et aasta-aastalt saame järjest rohkem infot kuritegude ja kahtluste kohta ka Tallinnas ja Harjumaal,” kinnitas Põhja politseiprefektuuri lastekaitsetalituse komissar Pille Alaver. „Ma pigem usun, et see on seotud teadlikkuse ja julguse suurenemisega. Inimesed räägivad rohkem sellest, mis on aastaid ja aastaid toimunud. Täiesti alusetut häbi on vähem,” tunnustas ta.

„Ka üks menetlus võib olla tegelikult mitu kuritegu,” lisas Alaver. „Menetluste arv ei pruugi näidata kasvu, kuid kui me oleme ühe kurjategija puhul ühe menetluse raames suutnud tõendada mitmeid kuritegusid, siis ei pruugi see statistikas kajastuda.” Politseinik tuletas meelde, et seksuaalkuriteod on meil peitkuriteod, millest teatamise puhul on väga raske rääkida reaalsete kuritegude arvu kasvust või vähenemisest.

„Sageli püütakse peresiseselt asja lahendada, sest tihti emad kas asuvad meeste poolele, selgitavad lapsele, et selline ongi elu, või et mees toob leiva lauale. Või siis ema sisimas teab, mis toimub, aga psühholoogilised tõkked ei lase endale seda tunnistada ja kolmandaks on häbi – kuidas sa tunnistad, et selline asi peres toimub,” kirjeldas emade käitumist väikelinna MTÜ nõustaja. „Siis on veel hirm mehe ees ja lõpuks on siiski läbi paljude näidete tekkinud arusaam, et kohus on kurjategija poolel. Selline on meie kogemus,” võtab ta olukorra kokku.

Kohtus lõpevad süüdimõistva otsusega vaid vähesed juhtumid aastas. Mullu näiteks mõisteti lapse vägistamises lõpuks süüdi vaid viis inimest, suguühtes lapseealisega neli.

Mullu algatati 198 menetlust

Enim juhtumeid oli Lõuna-Eestis

•• Justiitsministeeriumi andmetel alustati eelmisel aastal Eestis 198 menetlust lastevastase seksu­aal­kuriteo paragrahvi alu­sel. Kokku on neid paragrahve 12.

•• Alaealise vägistamise paragrahvi alusel alustati 47 menetlust, alaealisega sugulise kire vägivaldse rahuldamise alusel 49 ning lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise paragrahvi järgi 25 menetlust.

•• Viimastel aastatel on nende kuritegude registreerimine kas­va­nud, seni on kõige rohkem regis­t­reerimisi jäänud 2008. aastasse (260), kui näiteks laste vägistamise menetlusi tuli kokku 67. Piir­kondade kaupa on enim juhtumeid registreeritud Lõuna-Eestis.

•• Tüüpiline alaealise suhtes seksuaalkuriteo toime pannud isik oli 2008. aastal noor Eesti kodakondsusega mees, kes enamasti sooritas kuriteo üksi. 100 protsenti kurjategijatest olid mehed, 37 protsenti olid 30–39-aastased.