Peaminister: võidusamba püstitamisega täideti auvõlg

Päevaleht Online avaldab peaministri kõne täies ulatuses.

Head jõgevamaalased ja külalised,

Kui siin, Laiuse kalmistul, 1925. aastal esimest korda avati Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussammas, siis oli see kõige suurem selline Eestis püstitatud mälestussammas. Ja olgugi et okupatsioonivõim tolle samba lõhkus ning 1998. aastal taastati Laiuse sammas uues ja väiksemas mahus, võib sümbolväärtust näha selles, et suurima samba au on Laiuselt meie pealinna Tallinna ulatatud.

Ei maksa unustada, et pealinna ülesannetes on ju ka Laiuse toiminud, kui Eesti ala veel Rootsi riigile kuulus. Laiuse linnuses oli poole aasta vältel kuninga peakorter, Riigikantselei paigutati lähedalasuvasse Kivijärve mõisa. "Rootsi riiki valitseti Laiuselt ja Kivijärvelt," on kokku võtnud prof. Sulev Vahtre, kes ise ju ka Laiuse mees.

Täna öösel avati Tallinnas Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusammas. Samba vormi üle on olnud vaidlust palju, - nii kolmveerandsajandi jagu, - kuid selle idee on olnud ühene ja kindel: sellega on riik ja rahvas täitnud auvõlga nende ees, kes andsid oma elu ja tervise vaba Eesti eest. Nende nimed on raiutud ajaloo raamatusse. Ja ka kivisse. Nelikümmend neli tolle võitluse kangelast on pärit Laiuselt ning nende nimesid võime lugeda siit, Laiuse Vabadussõja mälestussambalt, Vabadusristi kujutise alt. Ka need 44 on ohvrid meie riigi olemasolu ja tuleviku heaks.

Austatud kohalviibijad, eelmisel nädalal jõudis meieni kurb sõnum Afganistanist. Langenud oli Eesti sõdur, veebel Allain Tikko. Elu kaotust korvata ei saa. Tahan aga meie kaasmaalastele päris selgelt ütelda, et tema hukkumine on kaotus täpselt sellestsamast reast kui nende meeste oma, kes langesid Vabadussõjas. See on üks ja seesama võitlus, neid kõiki lahinguid peetakse Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest! Suuremat sihti meil kellelgi olla ei saa.

Mälestagem oma langenud kangelasi. Austagem, armastagem ja kaitskem oma riiki. Alati.

Head võidupäeva! Ilusat jaaniaega! Kaunist suve!