Partsi juhitav ministeerium teatas Eesti Päevalehele, et nüüd minnakse edasi juba konkreetseid riigifirmasid puudutava analüüsiga. Vaadeldavate ettevõtete seas on majandusministeeriumi kinnitusel kindlasti Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Eesti Post.

Kirjas koalitsioonilepingus

Riigiettevõtete osaluse börsile viimise põhjendatuse analüüsi tegemist pidasid valitsusse kuuluvad Reformierakond ja IRL nii tähtsaks, et panid vastava punkti isegi koalitsioonilepingusse. Sellest ajendatuna saatis Parts möödunud aasta jõulude eel Ligile lühikese kirja, kus palus rahandusministeeriumi esialgset hinnangut, kas riigiettevõtete osaluse turule viimist võiks hakata nüüd lähemalt kaaluma.

Rahandusministeerium vaagis asja põhjalikult, Ligi vastas üsna pika kirjaga alles üleeile. Kaaludes ettevõtmise võimalikke mõjusid eelarvele, kapitaliturgudele ja isegi sotsiaalvaldkonnale, toob rahandusministri vastus esile pea eranditult positiivseid mõjusid. See tähendab, et Partsil on nüüd roheline tuli juba konkreetsemate ettevõtete erastamise analüüsimiseks.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Martin Miido andis eile Eesti Päevalehele mõista, et töö on ka kohe käiku läinud. „Seda, kas üldse ja millised ettevõtted on mõistlik viia börsile või millistes ettevõtetes on mõistlik kaasata strateegilist partnerit, peabki kõnealune analüüs selgitama,” ütles ta vastuseks küsimusele, millistest ettevõtetest käib jutt. „Vaatluse all on kindlasti suuremad ettevõtted, nagu näiteks Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Eesti Post,” ei teinud ta aga saladust ilmselgelt riigile kuuluvate kõige atraktiivsemate firmade kuulumisest uuringunimekirja.

Rahandusminister Ligi üsna pikas arvamuses on ka toodud, mida iga konkreetse ettevõtte börsile viimisel tuleb kaaluda, näiteks riigi strateegilisi või avalikke huvisid, mille tõttu võib olla vajalik säilitada valitsuse täielik kontroll ettevõtte üle. Samal ajal tõdeb Ligi, et see ei pruugi tähendada vajadust säilitada ettevõtte aktsiapaki 100-protsendiline omamine. „Riigi poolt vaadatuna tagab omanikule kõigi temale oluliste, sh avalike huvide kaitse äriühingus vähemalt kahe kolmandiku suurune osalus, mistõttu otsest vajadust 100-protsendilise osaluse omamiseks kontrolli säilitamise eesmärgil, v.a strateegiline huvi, ei ole,” kirjutas ta Partsile.

Efektiivsus paraneb

Riigile kuuluvate ettevõtete osaluse noteerimine börsil võib aga tuua omakorda kaasa arvestatavaid hüvesid – näiteks nende ettevõtete tulemuslikkuse paranemise ning läbipaistvuse ja efektiivsuse suurenemise, mida aitaksid tagant lükata börsiettevõtetele kehtivad reeglid ja asjast huvitatud uute omanike nõudlikkus.

Muidugi ei saa rahandusminister mööda minna osaluste müümisega kaasneda võivatest eelarvemõjudest: osaliselt börsile viidud ettevõtted hakkaksid näiteks dividende jagama kõigi osanike vahel ja mitte üksnes enam riigile. Samal ajal aga nendib ta, et börsile minekust ei pruugi olla pääsu, sest riigiettevõtete lähiaastate investeerimisvajadus on hiigelsuur, ületades loodetavat kasumit üle kahe korra. „Esialgse info kohaselt kavandavad riigi äriühingud ja riigimetsa majandamise keskus aastatel 2012–2016 investeeringute mahuks 4,5 mld eurot ja ärikasumiks 1,9 mld eurot,” märgitakse kirjas.

Kõigele lisaks tõdeb minister Ligi, et riigiettevõtete osaluse börsile viimisel võiks olla juba aastaid Eestis vähikäiku teinud kapitaliturule ehk aktsiaturule endale elavdav mõju. Kirjas nenditakse, et Eesti kapitaliturg on pangandussektori keskne ja vähelikviidne. Kuid Euroopas panganduskriisi tõttu astutavate sammude ajel võib kohalike ettevõtete ligipääs vajalikele vahenditele pankades veelgi aheneda. Seega on börsile elu sissepuhumine äärmiselt vajalik, et tagada Eesti ettevõtete ligipääs kapitalile üleüldse.

Ses suhtes osutab rahandusminister peale riigiettevõtete osaluse börsil noteerimise mõtte ka teisele võimalusele: nendesamade ettevõtete võlakirjade noteerimisele Tallinna börsil. Ligi nendib, et kui Riia ja Vilniuse börsil oli aprillis kauplemisnimekirjas vastavalt 32 ja 28 võlakirja, siis Tallinnas ei ühtki. Ometi on riigi osalusega ettevõtted võlakirju emiteerinud, kuid lasknud neid märkida hoopis Londoni börsil.

Rahandusministri arvamusest võib leida isegi hästi varjatud etteheite praegu võlakirju väljastanud riigifirmade juhtidele, kes on millegipärast teinud tavainimestele oma riigi äriühingute võlakirjadesse investeerimise kättesaamatuks. „Täiendavalt võiks kaaluda ka võlakirjadesse investeerimise võimalusi ka jaeinvestoritele, kellel hetkel ei ole suurte nominaalväärtuste tõttu neile ligipääsu,” kirjutab ta.

Erastamise ootel riigiettevõtted
Kolm riigi äriühingut, mida Juhan Parts soovib eelisjärjekorras börsile viia.