Parts tahab jätta venekeelse hariduse koolidesse alles

Res Publica esimehe pöördumises pole küll otsest lubadust, et pärast 2007. aastat jätkub venekeelne gümnaasiumiõpe praeguses mahus, ent ta annab erakonnakaaslastele mõista, et otsuse venekeelse hariduse tuleviku osas teevad erakonna liikmed.

Res Publica meediajuhi Siim Männiku sõnul on Partsi kirja mõte kutsuda erakonna venekeelseid liikmeid osalema laupäevasel üldkogul ning tegemist pole sellise tehinguga, et kui vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed hääletavad Partsi poolt, siis vastutasuks hoolitseb Parts venekeelse gümnaasiumihariduse toimimise eest ka pärast 2007. aastat.

Oma kirjas toob Parts venekeelse gümnaasiumihariduse jätkamiseks välja kolm põhjust. “Eesti püsielanikul peab olema õigus õppida nii riigi- kui ka oma igapäevases suhtluskeeles,” kirjutas Parts.

Samuti lubas Parts pakkuda sajaprotsendilist keeleõppekulude hüvitamist kõigile ettevõtetele, kes soovivad oma töötajatele sellekohast õpet korraldada.

Kolmandaks lubas Parts kiirendada naturalisatsiooniprotsessi koolinoorte seas ning vastavalt haridusministeeriumis valminud eelnõule võrdsustada koolis edukalt läbitud riigikeele ja kodanikuõpetuse kursuse Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalike riigieksamitega.

Siim Männiku sõnul on Partsi kirjas kasutatud argumendid osa laupäevasel üldkogul arutusele tulevast resolutsioonist “Eesti rikkus on ühtne kodanikkond”.

Partsil uus seisukoht

“Selle esitajateks on riigikogu liige Ants Pauls ja RP liige Nikolai Stelmach. Resolutsiooni on vastu võtnud volikogu ning laupäeval peab RP kõrgeim organ ehk üldkogu otsustama, kas seda toetada,” ütles Männik.

Praeguse kava järgi peaks algama üleminek mitte eesti õppekeelega koolide gümnaasiumi osas 60% ulatuses eesti keelele aastal 2007.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa sõnul pole Partsi kirjas ja resolutsioonis “Eesti rikkus on ühtne kodanikkond” midagi, mis paneks haridus- ja teadusministrit muretsema.

“See, millest Parts räägib, on kirjas ka kehtivates seadustes. Kui pärast 2007. aastat leiab mõni kohalik omavalitsus, et vajab venekeelset gümnaasiumi, siis seda seadus ka võimaldab,” lisas Maimets.

Endine haridusminister Tõnis Lukas tõlgendas Partsi kirja hoopis teisiti kui Maimets. “Parts annab nii Tallinna kui ka Ida-Virumaa venekeelsete koolide juhtidele mõista, et Eesti riik ei loobu venekeelsest gümnaasiumiharidusest. See Partsi kiri on tõlgendatav just nii,” lisas Lukas.

Lukas meenutas, et vähem kui aasta eest rääkis Res Publica liige Urmas Reinsalu Narva inimestele samasugust juttu.

“Isamaaliit tegi pärast Reinsalu sõnavõttu Narvas arupärimise Juhan Partsile. Siis lükkas ta ümber väite, nagu loobuks valitsus venekeelsete gümnaasiumide üleminekust eestikeelsele õppele,” lisas Lukas.

Eestikeelne kehaline kasvatus

•• Haridusteema oli eile arutlusel ka riigikogus, kus rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo vastas riigikogu liikme Mart Nuti küsimusele, et kui 2007. aastal alustatakse venekeelsete güm-naasiumide muutmist eestikeelseks, siis kas praeguse seisuga ollakse graafikus ning kas protsess jõuab lõpule 2009. aastal.

•• “Võib öelda, et vene õppekeelega koolides on venekeelne õpe ja sealjuures eesti keel esimese võõrkeelena 30 protsendis koolides,” vastas Rummo. “Mõnede õppeainete õpetamine eesti keeles, pluss eesti keele tunnid 60 protsendis vene õppekeelega koolides, kusjuures 30 protsendis gümnaasiumiastme koolides on juba praegusel hetkel vähemalt üks eestikeelne õppeaine.”

•• Sellele vastas Katrin Saks: “Teie optimismi on küll tore kuulata, aga kahjuks ei saa ma seda mitte kuidagi jagada. Ei ole saladus, et see on tihtipeale kehaline kasvatus. Meil pole paljudes koolides praegu mitte ühtegi eestikeelset õppeainet ja paljudes koolides on see tõepoolest kas kehaline kasvatus või muusika.”