Paremparteid käivitasid majade tagastamissaaga

Üle kümne aasta väldanud kompromissitu poliitheitlus Saksamaale lahkunute vara pärast jõudis teetähiseni eile, kui pa-     remerakonnad surusid riigikogus läbi seaduse, mis just nagu annaks ümberasujatele või nende pärijatele õigusliku aluse majade tagastamiseks või hüvitamiseks.

“Kuidas võis parlament nii teha? Suuremat õnnetust Eestimaale ja Tallinnale olla ei saa. See toob inimestele meeletut ängi ja lõhestab ühiskonda,” ei hoidnud Tallinna Kesklinna halduskogu liige Tiina Mägi emotsioone tagasi. Omandireformi aluste seadusesse tehtud parandus tähendab linnakodanik Mägi hinnangul ühtlasi seda, et Tallinn jääb ilma mitmest kultuuriobjektist. Näiteks tõi ta Toompeal asuva maja Lühike jalg 9, mis on praegu vanamuusikaansambli Hortus Musicus koduks.

Üle Eesti umbes 200 maja

1991. aastast kehtiva seadusesätte, mis jättis hilisümber-    asujate vara küsimuse riikidevaheliste lepete lahendada, kehtetuks tunnistamise hääletusel jagunes riigikogu selgelt parem-vasakteljel pooleks ning lõhki läks ka koalitsioon. Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud panid oma arvulise ülekaalu Keskerakonna, Rahvaliidu ja sotside ees häältega 47:38 kindlalt maksma.

Res Publica algatatud seadusesse lisati reformierakondlase Kalev Kuke ettepanek, mis lük-kab kõik vara tagastamise või kompenseerimise otsused linnade ja valdade õigusvastaselt võõrandatud varaga tegelevate komisjonide õlule. Hinnanguliselt tuleb kohalikel komisjonidel läbi vaadata kuni 500 avaldust. Seadus annab selleks napilt üheksa kuud aega. Üle Eesti on umbes 200 maja, mis on jäänud tagastamata ja mille elanikud pole saanud oma kortereid erastada. Nende majade kunagised omanikud – nii baltisakslased kui ka eestlased – lahkusid 1941. aastal okupeeritud Eestist.

Isamaaliitlane Andres Herkel avaldas heameelt selle üle, et lõpuks ometi kõrvaldas riigikogu põhiseadusliku vastuolu, mis lubab nüüd teistega võrdselt kohelda ka neid Eesti kodanikke, kes olid sunnitud siit põgenema. Vastasleeri protestikõnesid nimetas ta bol‰evistlikuks lähenemiseks. “Õigus ei saa tekitada uut ebaõiglust. Isamaaliit on seisukohal, et  tasakaalumehhanismid tuleb leida,” lausus ta. Sundüürnike probleemidega peab Herkeli väitel tegelema valitsus ja eriti  Kesk- erakond, kelle tõttu oli küsimus pikalt lahendamata.

Riigikogu otsus tähendas lüüasaamist Keskerakonnale, kes on üritanud pikki aastaid üürnikele erastamisvõimalust anda. Helle Kalda sõnul läheb 14. september 2006 ajalukku päevana, mil riik otsustas hakata oma inimesi represseerima. Tema väitel nõuab uut ülekohut tekitav samm maksumaksja taskust miljardeid kroone, sest omavalitsused on kohustatud andma üürnikele asenduskorterid. “Tallinna linnale läheb see maksma 1,5 miljardit krooni pluss kohtukulud,” ennustas Kalda ka kohtuvaidluste laviini.

Sotsiaaldemokraat Jarno Lauri hinnangul ei vasta seadus õigusriigi põhimõtetele. “See asi vett ei pea ja hiljemalt riigikohtus leiab ta teistsuguse lahenduse,” ütles Laur. “Lahendus ei saa olla must-valge, ühele õigus, teisele mitte.”

Õiguslikult võib seadus longata

•• Parlamendidebattides tõid saadikud esile värske seaduse nõrgad kohad. Tõsist kriitikat pälvis see, et seaduses puuduvad rakendussätted selle kohta, kuidas tõendada, et inimesel on ikkagi õigus Eestisse jäänud maja tagastamisele või hüvitamisele. Seda ei saa olla juhul, kui omanik on juba  korra kompensatsiooni saanud. Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa sõnul asuvad vastavad andmed Saksamaa arhiivides, kus neile pääseb ligi vaid isiku enda nõus-olekul. Keerulisi probleeme võib tekitada vaid üheksakuuline avalduste läbivaatamise periood. •• “Kõik küsimused, mis on seotud sellega, et keegi on korteri erastanud või kellelegi on midagi tagastatud, ei saa ammendavat vastust,” rääkis Sepp. “Omandireformi praktilise küljega tegelevad omavalitsused vajavad uues olukorras tegutsemiseks selget õiguslikku regulatsiooni, mida ei pakuta.” Seadus ei luba enam uusi vara tagastamise avaldusi esitada, koheldes nii ebaõiglaselt neid ümberasujate järeltulijaid, kes senini pole taotlusi esitanud, leidis Keskerakonda kuuluv Sepp.