Paraad Narvas: igaüks peaks tundma, kuidas Eestit hoida
Narva eesti gümnaasiumi valvur Aleksandr Košelev, auastme poolest Nõukogude armee erukapten, on sidepataljoni võitlejaid oodanud esmaspäeval juba kella üheksast õhtul. Sõjaväelane jääb sõjaväelaseks ja tunda on ootusärevust. Samamoodi ootavad nurgas toidutermosed. Paraadiproov venib, sest kõik väeosad ei taha platsile kuidagi ära mahtuda.
„Parem pool! Kaks sammu edasi, marss! Vasak pool! Kohendada! Joonduda!”
Jalavägi teeb proovis kaks ringi ümber linnavalitsuse, tehnika piirdub ühega. Teisel katsel marsitakse nurga taga ootavatesse bussidesse ja sõidetakse laiali seitsmesse linna koolimajja. „Kaitseväe juhataja jäi teisel korral rahule,” teatab rahulolev peastaabi teavitusosakonna ülem Peeter Tali.
Koolimajas on õhtusöögiks ühepajatoit. Süüakse keemiaklassis, magatakse võimlas. Sada meest ja relvad mahuvad ära.
Proove on tehtud juba kümmekond. Esmalt väeosas, siis Tapa väljaõppekeskuses, seejärel Tapa sõjaväelennuväljal, lõpuks Narvas.
Palju samme tuleb? „Ee-ee.... ei tea, pole lugenud,” kostab ajateenija Siim Vunk. Aga jala käimine probleem ei ole. „Kui vaja, läheme ka ilma bussita väeosasse tagasi!” teatab Vunk tõsiselt.
Teisipäeva hommik kell seitse toob vapramad narvakad ja külalised Narva linnuse õuele lippu heiskama. Seekord hoopis pidulikumalt. Nüüd on kohal kolm meeskoori, piirivalveorkester, president, peaminister, kirikuõpetaja, kooliõpilasest kõnepidaja ja televisioon otseülekannet tegemas. Kollane press märkab teraselt, et president on ilma prouata.
„Valvel! Marsisammu alga!”
Piirivalvurite liputoimkond asub oma kohale. Kõlab hümn ja ETV telepilt kannab tõusva lipu tuhandetesse kodudesse.
Sellisele puhule kohaselt kõlavad laulud ja kõned. Neist enim tähelepanu väärib Regina Šefer, linna õpilaste kõnevõistluse võitja, kelle auhinnaks ongi tähtsal üritusel kõne pidamine. „Ei ole külm. Närvis olen!” teatab Regina naerdes.
Narva kesklinna gümnaasiumi 11. klassis õppiv Regina räägib puhast eesti keelt. Tema sõnum on: iga Eesti inimene peaks täna tundma, kuidas Eesti riiki hoida.
Varahommikuse lipuheiskamise ja kell üksteist alanud paraadi vahele jäävad tunnid sisaldavad veel pärgade asetamist Vabadussõja ausamba juurde Narva Garnisoni kalmistul ja oikumeenilist jumalateenistust Narva Aleksandri kirikus.
Samal ajal, kui preestrid viimast korda oma vaimulikurüüsid kohendavad, algab Peetri platsil paraadi rivistamine. Saabub kaitsevägede juhataja, kindralleitnant Ants Laaneots. Ülevaatus.
„Kohendada! Joondu! Valvel! Keskele vaat!”
Kogu Peetri plats on rahvast ümbritsetud. Linnasekretär Ants Liimets nendib, et tavaliselt tullakse Narvas üritustele maksimaalselt pool tundi varem kohale. „Täna oli juba tund enne paraadi algust kõik Peetri platsi servad paksult rahvast täis,” sõnab Liimets. Tema hinnangul oli paraadi kohapeal jälgimas vähemalt kümme tuhat inimest.
Raporteerima läheb paraadi rivistanud Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.
Tulevad diplomaadid, ministrid. Järsku kõlab platsiservast tasane, kuid kindel „Buuu!”. Kindlasti hukkamõistev. Saabus peaminister Andrus Ansip. See jääbki ainsaks rahvapoolseks mittenõustumiseks.
Viimasena saabuvat presidenti võetakse vastu juba naeratuste ja lehvituste, tavalise „presidendiliku” kahinaga.
„Paraad, valvel! Keskele vaat!”
Ettekanne presidendile. Väeosade ülevaatus ja tervitamine. Ants Laaneotsa kõne. Peakaplani palve.
„Paraad, parem pool! Marsisammu alga!”
Kõigepealt jalaväeüksused platsilt, seejärel soomukid ja muu liikuvtehnika linnavalitsuse nurga tagant lähevad marsisammul tribüüni eest mööda. Lähevad veel umbes kilomeetri, et seal bussidesse asuda. Kokku üle tuhande mundrikandja kaitseväest, kaitseliidust ja piirivalvest.
Eesti riigi osaks olemist tuleb rohkem propageerida
•• „Hästi marsivad. Aga ma ei oleks arvanud, et Eesti saab näidata nii erinevat lahingutehnikat,” sõnab pensionil narvalanna Valentina üllatusega.
•• Kaitseväe trükitud raamatuke paraadi kohta leiab täpselt kahesugust vastuvõttu. Eestlased libistavad lehed näppude vahelt läbi ja avavad siis kohalt, kus paraadväljaku plaan. Vene lehitseja libistab samuti esmalt lehed näppude vahelt läbi ja avab siis kohalt, kus on kõik kaitseväe pagunid.
•• „Oi kui hea, need peab nüüd selgeks õppima, siis saab aru, kes on kes,” avaldub rahvuse loomuomane austus sõjaväevormi vastu.
•• Narva muuseumi direktor Andres Toode võrdles päeva tõeliste pühadega. „Nagu jõulud! Väga lahe, kõik läks, nagu ma arvasin: tulevad ka narvakad paraadile ja lehvitavad õhupallide ning lipukestega,” sõnas Toode, kellel on varahommikust alates vaid head emotsioonid.
•• Narva linnavalitsust kiitsid paraadi sujuva korralduse ja vastutulelikkuse eest ka kaitsevägi ja teised korraldajad.
•• Narva linnasekretär Ants Liimets leiab, et nii peabki. „Kas te kahtlesite siis selles? Taolised sündmused toimuvad Narvas haruharva ja siis tehakse ikka asju korralikult. Tegelikult tehakse Narvas kõiki asju korralikult,” märkis Liimets muigega.
•• Kõrvalasuvas kuurortlinnas Narva-Jõesuus elava Sergei arvates oli kõik väga hea. „Ainult tihedamini peaks selliseid asju toimuma. Eesti riigi osaks olemist tuleb siin rohkem deklareerida ja propageerida,” leidis seni kodakondsusetute hulka kuuluv Sergei.
