Pangad: laenaja võlakaitse toob kõrged intressid

Ameerika Ühendriikides kehtiv võtmed-lauale-ja-võlast-vabaks poliitika, see versioon sobiks rohkem, ise nad ajasid hinnad lakke ise kannatagu ka. varem oli sedasi et võtsid 1,5 mlj laenu, maksta ei suutnud said kohtutäituri poolt 125 tuh. juurde, viivised ja intressid ja lõpp kokkuvõttes võibolla oled võlgu 2-3 miljonit.

Arvan samuti, et pangad tuleb oma tegude eest vastutama panna. Tagasiulatuvalt on seda keeruline (kui mitte pea võimatu) teha, aga vähemalt tuleks uute laenude puhul luua mehhanismid selleks, et ei hakatakse järjekordset buumi üles puhuma. Praegune majanduskriis ei olegi ju niivõrd mitte majandus-, kuivõrd rahanduskriis, sest majanduse vereringest tõmmati rahavoog ära. Ja tõmbajaks olid pangad ise, kes algul meelitasid odavate laenudega nii äri- kui eralaenajad oma lõa otsa ja siis ajasid intressid lakke. Tagajärgi annab tükk aega helpida.
Seega oleks pankade vastutuse tõstmine selgeks garantiiks, et ei hakata jälle odavlaenu kampaaniatega majanduskliimat solkima. Arusaadavalt muutub laenamine sellega klientide jaoks keerulisemaks ning vähem kätesaadavaks, kuid positiivse poolena püsivad kaupade (mille soetamiseks laene üritatakse võtta) hinnad mõistlikul tasemel ning majanduses ning rahanduses säilub kainus. Üle oma varju niikuinii ei hüppa. Laenudel elamise asemel peaks riik keskenduma tootmise ja selleks vajaliku teadmistebaasi edendamisele. Vaid nii tagataks reaalne areng.

Pangad pole loomulikult huvitatud, et peaksid ka vastutama laenuga ostetava kinnisvara mõistliku hinna eest. Nende huvides oli hoopis selle ülesse hindamine, sest nii jäävad nende kasumid kümnetesse protsentidesse ja tulu on garanteeritud soodsate intressidena ka paarikümneks järgnevaks aastaks. Lisaks panga külge sunnismaistatud klient.
Tuleks meeles pidada, et Andrus Ansipi valitsus võttis 2008. suvel vastu ka uue pärandiseaduse ja selle järgi saavad võlad edasi minna pärijatele ning surnud ka teises ilmas pankrotistuda. Veel üks näide sellest, et laenu võtjad jäid veelgi nõrgemasse positsiooni. Isegi suitsiid ei vabasta enam laenust!

Mind huvitab väga, millal mõni meil tegutsev Rootsi või Taani panga harukontor vabandab siin ülesse puhutud kinnisvara mulli pärast. Nimelt EL-iga liitumisele rõhudes räägiti hindade garanteeritud tõusust ja välismaa hoiustajate rahaga üritati laenude turul oma osa suurendada. Kedagi ei huvitanud pangas planeeritava vara väärtus, sest graafikuid joonistati vaid tõusvas joones. Justkui unustati ära, et välisraha sissevool võib ka ühel hetkel otsa saada. Nüüd siis ollakse pankades pahased, et keegi üldse seab kahtluse alla nende alatiseks garanteeritud tulu ja võitja positsiooni ning tahab neid panna 30 aastaks inimesele "välja üüritud pinna" rahalise väärtuse eest kaasvastutama.
Kui Eestist on lahkunud 130 tuhat inimest (ilmselt on see Koostöökogu poolt liialdatud number) ja teist sama palju on tööga hõivatute seast välja kukkunud (ametlikult töötuid 93 tuhat), siis ilmselgelt peab olema langenud ka vajadus nende hiljuti kokku klopsitud korterite ja majade järele.

Mina arvan, et järgmise kümnendi jooksul tõuseb kinnisvara praeguste tasemetega võrreldes umbes 10 või 20 protsenti, sest kogu võhm läheb majanduses seni võetud laenude tagasi maksmiseks. Ajakirjanikud on ammu loobunud kvartali või kuu lõikes toimunud hindade languse kajastamisest ja otsivad luubiga märke optimismiks. Näiteks ERR teeb reportaaži 5 inimese palkamisest Järvamaal puitakende restaureerimiseks ja mainib vaid põgusalt, et Loksal koondatud 500 laevaehitajast võivad äkki veerand loota märtsis tulevat väikest tellimust ja ei jäägi töötuks. Töötukassa juht Meelis paavel on meedias ka välja öelnud, et isegi käesoleval aastal kaob endiselt rohkem töökohti kui neid asemele tekkib.
Oleks viimane aeg, et IRL käivitaks oma plaani möödunud juunis Euroopa Parlamendi valimistel lubatud 50 000 töökoha loomisest. Neil on selleks kõik võimalused: majandusminister, põllumajandusminister, siseminister ja regionaalminister. Muidugi öeldakse ka seda, et õndsad on need usuvad (Isamaa poliitikuid).

Lühike märkus: ka eelmise Pärandiseaduse järgi oli võimalik oma võlad teistele pärandada!Lihtsalt vana seaduse järgi ei saanud pärandit automaatselt endale, vaid tuli selleks avaldus kirjutada, kuid uue seaduse järgi pead kirjutama avalduse, kui SOOVID LOOBUDA pärandist.
Lollakas seadusemuudatus, kuid asi on tehtud ja kehtib.


Aga las need laenuintressid tõusevad pealegi.Mis siis sellest?