Paljud noored lähevad kaitseväkke poolvägisi

EBS-i cum laude lõpetanud Reino Pent ütles, et parema meelega jätkaks ta karjääri finantssektoris. “Tuleviku mõttes on see raisatud aeg ning ma üldse ei mõista neid, kes tahavad sõjaväkke minna,” rääkis Reino. Ebaõiglaseks peab Pent ka seda, et sõjaväkke värbamise süsteem on vildakas ja väga paljud hoiavad ebaausate võtetega teenistusest kõrvale. “Ainuke positiivne asi sõjaväe puhul on ehk alguskuudel mõneti paranev füüsiline vorm.”

Aasta läheks nagu kaduma

Samuti täna sõjaväkke mineva Kristo arvates on kõige hullem see, et noortelt võetakse ära üks aasta, mille saaks tunduvalt asjalikumalt sisustada. “Kui on väga oluline, et noored poisid veedaksid metsas aega sunniviisil, siis korraldage need üritused gümnaasiumiaastate suvevaheaegadel,” ütles Kristo. Kristo sõnul üritab enamik noormehi sõjaväest eri “probleemide” pärast ära saada.

Tartu ülikooli tudeng Valmar Valdna oli eile keskpäeval “nekrutibussiga” Mäo ristis, teel Kuperjanovi pataljoni poole. “Eile käisin restoranis söömas head kraami, mida sõjaväest ei saa, näiteks kitsejuustu,” rääkis Valdna. Seda, et 11-kuuline teenistusaeg nooruse väärtuslikku aega raiskab, Valdna ei arva.” Mul on vähemalt 60 ülejäänud aastat aega tööl käia ja muud teha.”

Ajapikendust said Valdna tuttavad eelkõige ülearu pika ja peenikese kehaehituse tõttu. “Poiste kontidel liha ei ole, pole midagi teha – nad peavad kosuma.” 

Kolmandikul tervisehädad

•• Kaitseressursside ameti peadirektori Kairi Rikko sõnul jäi 2006. ja 2007. aastal tervislikel põhjustel ajateenistusest kõrvale 30% kutsealuseid. Kõige sagedamini esineb kutsealustel Rikko sõnul kolme sorti haiguseid: lihas-luukonna ja sidekoehaigused, psüühika- ja käitumishäired ning hingamiselundite haigused. Rikko sõnul on need haigused esinenud läbi aastate.

•• “Sõjaväest ärasaamiseks on esitatakse kõikvõimalikke kummalisi põhjendusi,” rääkis Rikko. “Näiteks on esitatud dokumente ammu surnud pereliikmete hooldamise kohta.” Kuna ametile esitatud asjaolude õigsust kontrollitakse, siis on sellised juhtumid avastatud ja edastatud politseile.

•• Kõige rohkem on ajapikendust antud kutsealustele hariduse omandamisega seoses. 2007. a 1. detsembri seisuga oli neid Rikko sõnul üle 23 000.