Paljud autojuhid ei püüa väikeloomadest mööda sõita

Kõige sagedamini hukkuvad Eesti teedel autorataste all kährikud, rebased ja siilid, kuid soojade talvedega tõusnud sigivus on suurendanud ka suurte ulukitega seotud kokkupõrgete arvu.
“Autojuhid on nii hoolimatud, väiksest loomakesest annaks ju mööda sõita küll, aga pahatihti seda ei üritatagi,” rääkis OÜ Sakala Teed teedemeister Jaan Hunt, kelle üks ülesandeid on just loomalaipade koristamine autoteedelt. “Minu piirkonda Viljandimaal jääb kolm linna ning kuigi nendes peab kiirus olema väike, jääb ikkagi loomi hulgaliselt auto alla,” lisas ta.
Hunt rääkis oma tähelepanekutest, et kõige enam aetakse alla kährikuid, seejärel rebaseid ning siile. “Eriti viimasel ajal on hästi palju hukkunud just siile, kuigi nad sibavad üle tee päris kiiresti. Minu hinnangul küll oleks vähemalt suurem osa õnnetustest võimalik autojuhtidel ära hoida,” ütles Hunt.
Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhtivinspektor Mait Tint selgitas, et just praegu on aeg, kui noored loomad hakkavad enam ringi liikuma ning sellest võib tuleneda ka suurem hulk hukkunuid autoteedel. “Uudishimu ümbritseva vastu on suur ja see tõmbab neid ka tee peale. Parata pole midagi,” rääkis Tint. Lisaks tõi Tint välja, et mitmete liikide arvukus on tõusuteel. “Näiteks kährikute täpset arvukust me küll ei tea, kuid arvatatakse, et see tõuseb.”
Tint soovitas autojuhtidel meeles pidada, et sageli liiguvad loomad mitmekesi. Ta tõi näiteks ühe õnnetuse, kus esialgu jäi auto alla üks noor kährik. “Kaks tükki tulid veel juurde vaatama, et ehk allajäänu tõuseb veel üles, ent hoopis nemad ise aeti ka alla.”

Kuufaas mõjutab õnnetusi

Samas täpset statistikat, kui palju metsloomi auto alla jääb, keskkonnainspektsioonil ei ole. “Kui auto alla jääb mõni suur uluk, tuleb sellest teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313,” ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ning lisas, et väikeloomade allaajamisest teatama ei pea. “Kui autojuht ise saab, siis võiks looma tee äärde tõsta. Küll siis loodus ise edasi toimetab,” ütles Tuul.
Väikeloomadest peaks teada andma maanteeinfokeskusele telefonil 1510, kuid sealse töötaja Karl Taltsi sõnul seda võimalust eriti ei kasutata. “Näiteks täna oleme saanud kõigest kaks kõnet,” ütles Talts ning lisas, et inimesed lihtsalt ei viitsi helistada. Ka tema tõi õnnetumate liikidena välja just rebased, kährikud ning siilid.
Kuigi keskkonnainspektsioonil veel esimese poolaasta täpseid arve välja käia ei ole, siis väidetavalt on varasemast rohkem auto alla jäänud ka kitsi ning põtru.
“Suurte ulukite kohta tuleb meie infotelefonile umbes neli-viis kõnet päevas,” rääkis Mait Tint keskkonnainspektsioonist ja lisas, et harvematel päeval tuleb koguni kuni kümme teadet. “Mõni arvab, et õnnetuste arv sõltub kuufaasist. Mina seda seletada ei oska,” lausus ta.

Anna auto alla jäänud loomast teada!

Keskkonnakaitseinspektsioonile tuleb teatada, kui auto ette on jäänud kas karu, hunt, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits. Kui satud sellisesse olukorda või näed seda pealt, anna teada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Inspektsioon edastab teate kohalikule jahiseltsile, kes looma teelt ära toimetab.
Teedemeister Jaan Hunt rääkis aga hiljutisest juhtumist, kui leidis Valga-Uulu teelt auto alla jäänud metsemise. “Teatasime inspektsioonile ning sealt öeldi, et me viiks looma ise ära. Kui me kümne minuti pärast aga tõstukiga autoga kohale jõudsime, oli emis kadunud ja järel ainult vereloik,” lausus Hunt. “Ei tea, mida inimesed mõtlevad, võib-olla taheti tarvitada lihaks.”
Õnnetusest väikeloomadega või surnud loomast teel teata maanteeinfokeskusele, helistades telefonile 1510.