Paet: tarmukusega saaks Venemaa aastaga Euroopaga viisavabaduse
Venemaa nõuab häälekalt viisavabadust Euroopaga, kuid Eesti poliitikud peavad naabrit veel tooreks.
Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul peab Venemaa viisavabaduse saamiseks võtma kasutusele biomeetrilised passid, tühistama Euroopa Liidu kodanikele miilitsas registreerimise nõude ja sõlmima illegaalide tagasivõtu lepingu protokollid. „Uute passide trükkimine võtab muidugi aega, kuid tahtmise korral saaks see tehtud aastaga, kuid võib venida ka kümne aasta peale,“ ütles Paet.
Poliitiliseks takistuseks võib Venemaale saada üksnes Euroopa Liidu poolne viisavabadusega viivitamine idapartnerlusriikidele Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale. „Me ei saa teha viisa küsimustes eeliseid Venemaale enne, kui me pole tulnud vastu riikidele, kes on poliitilistelt püüdlustelt Euroopa Liidule palju lähemale tulnud,“ rääkis Paet. „Selles küsimuses on pall nüüd küll Euroopa Liidu käes. Ukraina ja Gruusia oleksid tehniliselt valmis edasi liikuma Venemaaga samas tempos. Kuid poliitilistest küsimustest pole põhjust varem rääkida, kui Venemaa pole tehnilisi probleeme lahendanud.“
Venemaa president Dmitri Medvedev ja peaminister Vladimir Putin rõhutavad avalikes esinemistes üha sagemini, et soovivad saavutada Euroopa Liiduga viisavabadust. Putin tõstis viisavabaduse teema täna Krasnojarskis, esinedes Siberi Ülikooli üliõpilastele. Venemaa peaminister väitis, et viisavabaduse takistuseks on just ennekõike poliitilised küsimused.
„Me peame koos Euroopa kolleegidega jõudma viisavaba režiimini ja valdav enamus meie partnereid Euroopas pooldab seda ideed,“ ütles Putin „Kahjuks leidub ka neid, kes, erinevatel kaalutlustel, sealhulgas ka poliitilistel kaalutlustel, üritavad seda teemat tahaplaanile tõrjuda.“
Eesti poliitikud toetavad inimeste vaba liikumist, kuid hindavad Euroopa Liidu ja Venemaa peatset viisavabadust võimatuks. Venemaa pole näidanud tarmukust viisavabaduseks vajalikke tingimusi täitmisel, kinnitavad Riigikogu ja Euroopa Parlamendi saadikud.
„Viisavabadus tähendab, et kahe riigi vahel valitseb strateegilistes eesmärkides üksmeel,“ ütles Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson. „Venemaale viisavabaduse andmisest on raske positiivselt mõelda, kui selle riigi valitsus on just päev tagasi lasknud kumminuiadega peksta tuhandeid inimesi, kes nõuavad riigi põhiseaduse täitmist.“
Venemaa miilitsa eriüksused ajasid 31. augustil Moskvas ja Peterburis jõhkralt laiali opositsiooni meeleavalduse, kus nõuti põhiseaduse 31. paragrahvi täitmist, mis kinnitab koosolekutevabadust.
„Kui riik ei pea kinni oma põhiseadusest, siis tekkib kahtlus, et ta ei täida ka välislepinguid,“ lausus Mihkelson. „Kui meie ettevõtjad soovivad Venemaaga äri ajamiseks paremaid suhteid, siis ka nemad vajavad garantiisid, et lepingud kehtivad.“
Viisavabadus on teretulnud, kuid praegu pole selleks piisavaid julgeolekugarantiisid, ütles Euroopa Parlamendi transpordikomisjoni liige Vilja Savisaar-Toomast. „Seni, kuni ei toimi illegaalide tagasivõtu süsteem, võib viisavabadus kaasa tuua kriminaalse elemendi valgumise Eestisse ja Euroopa liitu,“ selgitas Savisaar-Toomast. „Euroopa ja Eesti elatustase jääb ka majanduslanguse tingimustes Venemaast kõrgemaks, mis võib kaasa tuua illegaalide sissevoolu.“
Mõne poliitiku hinnangul on viisavabaduse jutt üksnes Venemaa tipp-poliitikute retoorika, kuid tegelikult sellist eelist oma kodanikele ei soovita. „Mina pole aru saanud, et Venemaa seda viisavabadust sisuliselt tahaks,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar. „ Kurjategijate voolu ma Venemaalt küll ei karda. Kui Venemaa keskklassi inimene hakkaks Euroopas vabalt liikuma, siis tema maailmapilt avarduks ja Venemaa riiklikul propagandamasinal poleks võimalik inimestele enam kärbseid pähe ajada.“
Venemaa avaldab tugevat poliitilist survet, et tema puudustele vaadataks läbi sõrmede, kuid Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul ei tohiks sellele survele järele anda. „Venemaa on kasutanud oma passide jagamist näiteks Gruusia ja Ukraina elanikele naaberriikidele surve avaldamiseks,“ ütles Mikser. „Samal ajal on Ukraina, Gruusia ja Moldova andnud Euroopa Liidu kodanikele ühepoolselt viisavabaduse ja nemad peaksid saama Euroopa viisavabaduse kui mitte varem, siis vähemalt Venemaaga samal ajal. Me ei saa lasta tekkida olukorral, kus meile poliitiliselt läheneda soovivate riikide kodanikud sattuksid halvemasse olukorda kui näiteks nendes riikides elavad Venemaa kodanikud.“
 |
  |
 |
