Paet: Rootsil tuleb leevendada majanduskriisi mõjusid

„Eesistuja peab tegelema sajandi suurima majanduskriisi mõjude leevendamise, kliimakokkulepete saavutamise, Lissaboni leppe, Euroopa Liidu edasise laienemisega, olukorraga Lähis-Idas, Iraanis, Afganistanis ja paljude teiste keeruliste küsimustega,” ütles Paet.

Paeti sõnul on Euroopa Liidu energiajulgeoleku tõhustamiseks ning ühiseks energiapoliitikaks kolmandate riikide suhtes tarvis reaalselt toimivat ja omavahel piisavalt ühendatud energia siseturgu.

„Võrdsete tingimustega ja läbipaistva Põhja-Balti turu loomiseks ning kindlustamiseks on tarvis omada võimalust kolmandatest riikidest pärineva elektriimpordi reguleerimiseks. Loodame ka Balti energiaühenduste kava kinnitada Rootsi eesistumise ajal,” lausus Paet.

Paet tõdes kohtumisel ka, et Nord Streami projekt valmistab Eestile jätkuvalt muret, kuna selle mõju Läänemere kui eriti tundliku merekeskkonna seisundile on jätkuvalt ebaselge.

Välisminister Paeti sõnul on finantssektori usaldusväärsuse taastamisel ning riikide ühepoolselt tehtud otsuste negatiivse välismõju ärahoidmiseks vajalik igakülgne ja põhjalik koostöö kõigil tasandeil.
„On oluline, et riigid väldiksid praeguses majanduskeskkonnas protektsionistlikke kaubandusmeetmeid. Kaubandus on osa lahendusest, mitte probleemist,” sõnas Paet.

Eesti ja Rootsi suhetest rääkides tõdesid välisministrid, et kahepoolsed suhted on väga head ja aktiivsed. Paet ja Bildt nõustusid, et ka välisministeeriumide vaheline koostöö on olnud väga edukas.
„Meie diplomaat töötab Rootsi saatkonna juures Kairos. Loodame, et koostöö sarnaselt Kairo näitele jätkub ka tulevikus olles heaks näiteks EL-sisesele koostööle,“ ütles Paet.
Rootsi saab Euroopa Liidu eesistujariigiks 1. juulist.