Paet: Eesti tahab koos USAga koolitada Afganistani sõjaväelasi

USA pole Paeti sõnul soovinud, et Afganistani jääks ka edaspidiseks Eesti lisakompanii, mis mõne kuu eest Afganistani rahutusse lõunaprovintsi Helmandi läks. „Oleme olnud USAga suhtlemises väga avameelsed – mandaat on detsembrini, pärast seda jätkab kontingent samal tasemel kui enne lisajõu saatmist,“ ütles Paet.

Küll aga on kavas Afganistani saata sõjaväelasi, kes koolitaksid välja sealseid kohalikke julgeolekujõude. „Meie huvi on teha USAga koostööd treeningmissioonis Afganistanis,“ ütles Paet. Juba praegu töötab Afganistanis kolm Eesti politseinikku.

Mitu ohvitseri kavatseb Eesti Afganistani panustada? „Numbrit on veel vara öelda,“ ütles Paet, viidates Washingtonis eelseisvatele läbirääkimistele. „Kindlasti ei ole see arv kümnetes.“

Samuti peaks jätkuma Eesti panus NATO väljaõppemissiooni Iraagis. „Iraagis on kolm ohvitseri, seda pole väga palju,“ ütles Paet.

Väidetavaid rikkumisi valimistel peab uurima Afganistani valimiskomisjon

Paet möönis, et pärast Afganistani valimisi, mida turvama Eesti sõjaväelastest koosnev jalaväekompanii saadeti, on tulnud selgelt liiga palju võltsimiskaebusi, ent asja peaks lahendama Afganistani enda valimiskomisjon.

„Et valimised üldse toimusid, on märkimisväärne,“ ütles Paet. „Iga päev toob uusi teateid võim pettustest ja võltsingutest. Praeguseks on 2300 teadet – seda on selgelt liiga palju. Nüüd on Afganistani valimiskomisjoni enda asi need läbi vaadata, enne kui lõplikud valimistulemused välja kuulutatakse.“

Sellegipoolest on Paet rahul Helmandi provintsi saadetud Eesti sõjaväelaste tegevusega, sama olevat öelnud talle eilsel kohtumisel NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. „Ka eilsel kohtumisel Rasmusseniga oli tema hinnang üheselt ja selgelt positiivne Eesti tegevusele ja nähtavusele Afganistanis,“ ütles Paet. „Rasmussen tunnustas tugevalt Eestit ja sealhulgas Eesti sõjaväelasi, kes seal missioonil on.“

Lätlane kaitseb Balti huve NATO uue strateegia koostamisel

Strasbourg’is ja Kehlis üle Saksa-Prantsuse piiri toimunud Põhja-Atlandi alliansi juubelikogunemisel tänavu aprillis palusid NATO riigi- ja valitsusjuhid peasekretäril välja töötada uus strateegiline kontseptsioon. Paet peaks arutama Washingtonis ka seda, kohtudes

Praegu on moodustatud kontseptsiooni koostama 12 inimesest nn tarkade meeste kogu ehk ekspertrühm, mida juhib USA endine välisminister Madeleine Albright (rühma asejuht on endine naftafirma Shelli juht Jeroen van der Veer). „Sinna kuulub ka endine Läti diplomaat suursaadik Aivis Ronis,“ ütles Paet. „Meie, Baltimaade, nägemus on seega kajastatud. Maikuuks peaks see rühm oma ettepanekud valmis saama.“

„Meie huvi on üle kinnitada ka uues strateegilises kontseptsioonis kollektiivkaitse ja oma territooriumi kaitse põhimõtted,“ rääkis Paet. „Aprilli lõpus Tallinnas toimuval NATO välisministrite kohtumisel on see ilmselt üks põhilisi aruteluteemasid.“

„Eesmärk on panna kirja, kuidas NATO edasi peaks arenema, käia üle kõik peamised põhimõtted,“ ütles Paet. Strateegiline kontseptsioon peaks Paeti sõnul kajastama nii NATO enda kollektiivkaitse küsimust, mis on kirjas Põhja-Atlandi leppe 5. artiklis, kui ka NATO tegevus väljaspool territooriumi, mis on seotud otse NATO enda kaitsega.

Näiteks Afganistani operatsioonil praegu võideldakse Paeti sõnul terrorismi juurtega selle lähtekohas. „See on vähendanud terrorismi NATO riikides, nii et välisoperatsioonid on seotud liikmesriikide enda territooriumi kaitsega,“ selgitas Paet.

Seagrippi välisminister ei karda

Peagi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleele suunduv ja üldse palju lennukiga reisiv Paet ei karda seagrippi, kuigi ta kuulub tõve riskigruppi – on ju mitu Ladina-Ameerika riigipead uue taudi küüsi jäänud.

„Ei, ma ei ole vaktsineeritud,“ vastas Paet Eesti Päevaleht Online’i esitatud küsimusele. „Ei ole nii, et ma seda kardaks. Maailmas on palju koledaid asju ja kui neid kõiki kardaks, siis oleks üldse raske hommikul yles tõusta.“