Paet: alles kevadel loa küsimine näitab selgelt üleolevat suhtumist

Paet selgitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et eitava vastuse tingisid peamiselt kolm majandusvööndiseadus sisalduvat põhjust.

Esiteks võimaldab seadus jätta taotlus rahuldamata, kui kasutatakse puurmehhanisme. Praegune uurimisplaan näeb aga ette puurimist mandrilaval.

Teise põhjusena tõi välisminister välja asjaolu, et teostatavad tööd võivad anda informatsiooni Eesti loodusvarade ja nende kasutamise võimaluste kohta.

Kolmas punkt sisaldas fakti, et osaliselt võib uuringuala jääda siiski ka Eesti territoriaalvetesse, kuid rannikuriigil on territoriaalmeres täielik suveräänsus ja puutumatus.

Trass peaks jooksma maismaal

Kõige üldisema punktina nimetas Paet asjaolu, et õige alternatiivi otsimine ei tohiks keskenduda vaid Läänemerele, kuna kõige õigem oleks mõelda hoopis maismaa peale. Paraku ei ole Nord Stream välisministri sõnul maismaa alternatiivi siiani kuigi tõsiselt suhtunud.

Paet tõi välja, et nii mõnigi riik on lahkelt pakkunud oma territooriumi gaasitrassi võimaliku asupaigana.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola on sisuliselt ka ette valmistanud pöördumise, milles paluvad reaalselt kaaluda maismaa alternatiivi.

Ka kõigil varasematel kohtumistel on sellele küsimusele tähelepanu pööratud. Pöördumine saadetakse edasi juba lähipäevil.


Teised riigid mõistavad Eesti otsust

„Mis puudutab seda, et meie justkui viskasime midagi kellegi ukse taha, sellega ma ei ole nõus,” selgitas Paet.

Ta avaldas veendumust, et meie partnerid mõistavad täielikult Eesti seisukohta ja positsiooni ning saavad aru, et selle trassi jaoks on oluliselt paremaid kohti kui Läänemeri.

Uuringuloa küsimise vajadust avastati alles sel kevadel

Paet tõi välja asjaolu, et normaalse asjade käiguna oleks juba kümme aastat tagasi, mil gaasitrassi planeerima hakati, suheldud ka kõigi asjasse puutuvate riikidega.

„See mis on toimunud kümne aasta jooksul, on olnud selgelt üleolev suhtumine.”

Välisministri hinnangul avastati alles sel kevadel, et olude sunnil on vaja ka Eestilt luba küsida.

Samuti ei ole positiivset mõju avaldanud endise Saksamaa liidukantsleri Gerhard Schröderi väljaütlemised.

Erakondade vahel konflikte küsimuses ei olnud

Peaminister Andrus Ansip kirjeldas tänast otsust kui lihtsalt küsimust „kas kellelgi on midagi „ei” vastu?”, kuna midagi kosta ei olnud, siis nii kiirelt see käiski.

„Majandusvööndisse me seda trassi nagunii ehitada ei lubaks. Siin ei olnud mingisugust erakondadevahelist kemplemist või vaidlemist selles asjas,” selgitas Paet.

„Kõigepealt me kogume informatsiooni, analüüsime seda ja siis otsustame. Mitte vastupidi.”

Nord Stream ei ole välisministeeriumile veel tehtud otsust kuidagi kommenteerinud ega tagasisidet andnud. Paet ei ole kindel, kas see üldse vajalik peaks olema. Siiski on firmal õigus esitada ka uus taotlus.