Padari isepäisus ajas Euroopa Keskpanga raevu

Eelmise nädala kolmapäeval võttis riigikogu 57 poolthäälega vaikselt vastu rahandusminister Ivari Padari sügisel algatatud finantskriisi lahendamiseks loodud seaduse.
Sellega antakse riigikogule ja valitusele võimalus kiirkorras osta kokku hiiglaslikes summades võlakirju, anda riigi garantiisid või võtta üle terveid pankade osalusi.

Kõik oleks läinud plaanikohaselt, kui kaks päeva enne seda poleks kärgatanud kõu Euroopa Keskpangast (EKP) Frankfurdist Saksamaal.
EKP ülimõjuvõimas president Jean-Claude Trichet allkirjastas 9. märtsil riigikogule suunatud seitsmeleheküljelise kirja.
Trichet avaldab seal kõige valjemas toonis nördimust, et eelnõu menetlemise käigus jäeti kõrvale Euroopa seadustest tulenev kohustus EKP-ga sellistes asjades konsulteerida.
„Konsulteerimine esitati EKP-le kümme päeva enne eelnõu kavandatud vastuvõtmist.
Finantsturgude häireid arvesse võttes on EKP olnud paindlik ja vastanud konsulteerimistaotlustele lühikese aja jooksul. Käesoleval juhul oleks meiega võinud varem konsulteerida, kuna eelnõu võeti riigikogu menetlusse 18. detsembril,” kirjutas Trichet diplomaatiliselt oma pahameelt väljendades.

Veel enam, president lisab, et see pole esimene kord kui Eesti ignoreerib oma kohustust EKP seisukohad ära kuulata enne seaduse vastuvõtmist.
Samasisuline juhtum leidis aset eelmise aasta kevadel Eesti Panga seaduse muutmise käigus.

Trichet kiri, mis lisaks informeerimise puudusele loetleb mitmel lehel veel soovitatavaid muudatusi, saabus riigikokku päev enne seaduse vastuvõtmist.
Kuna eelnõu oli selleks ajaks jõudnud kolmanda lugemise lõppu, muutmisettepanekuid enam teha ei saanud ja eelnõu läks sujuvalt lõpphääletusele.

Eelnõu menetlenud riigikogu põhiseaduskomisjoni EKP informeerimata jätmises süüdistada ei saa. Tuleb välja, et just põhiseaduskomisjon saatis seaduse kava – küll hilinenult – veebruari viimastel päevadel Frankfurti.
Tegelik probleemi põhjustaja on hoopis Ivari Padari juhitav rahandusministeerium, kust kinnitati kogu aeg, nähtavasti ekslikult, et EKP pädevus ei puutu sellesse seadusse kuidagi.

Sel esmaspäeval saatis põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde Padarile kirja, milles palutakse nüüd võtta seisukoht, kas vahest ei tule heakskiidetud seadust EKP arvamuse valguses ümber tegema hakata.
„Eelnõu teise lugemise arutelul tõusetus küsimus EKP kaasamisest menetlusse, kus rahandusministeeriumi esindajad märkisid üksmeelel, et EKP-ga konsulteerimise kohustust antud valdkonnas pole,” kirjutas segaduses komisjoni esimees.

Rahandusministeeriumi ametnike kaljukindel seisukoht, et EKP seekord asjasse ei puutu, on lisatud ka algsele seletuskirjale „Eelnõuga tehtavad muudatused ei seondu otseselt Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva eelnõuga tehtavad sammud on eelkõige ennetavad, millest on ülevaatlikult informeeritud ka teisi EL liikmesriike,” kirjutasid ametnikud seal.

Eile Padar keeldus teemat Päevalehele kommenteerimast. „Kahjuks on minister väga hõivatud. Ta on hea meelega nõus kirja kommenteerima pärast seda, kui on jõudnud sellega tutvuda. Kiri jõudis meie majja alles täna,” teatas ministeeriumi pressiesindaja Annika Vilu vaatamata sellele, et Trichet kiri avalikustati EKP veebilehel kohe pärast allkirjastamist, eelmise nädala esmaspäeval.

Linde ütles Päevalehele, et rahandusministeerium oleks pidanud konsulteerimise vajadust ette nägema.
„Eelnõu algatajana oleksid nad pidanud kõiki neid võimalusi ette nägema, seda ma võin küll öelda.”
Samuti arvas põhiseaduskomisjoni esimees, et Trichet tahab end tähtsana näidata.
„Ega need EKP seisukohad poleks seda eelnõu väga teistsuguseks teinud. Mulle tundub, et siin on tegu enese rolli ületähtsustamisega,” ütles Linde.
Kuna kiri laekus riigikokku ka eesti keeles, arvas ta, et selle taga on pigem mõni EKP eestlasest ametnik.
„See on tulnud eesti keeles, eks ta on seal siis ette valmistatud ilmselt eesti keelt kõnes ja kirjas valdava ametniku poolt,” kahtlustas Linde.
Tema sõnul olevat üks eesti soost EKP ametnik juba enne soovitanud eelnõuga mitte kiirustada.
„Meile tundus see mõnes mõttes riigi siseasjadesse sekkumine,” nentis Linde.



Eelnõuga tulnuks aeg maha võtta

Urmas Reinsalu
Põhiseaduskomisjoni liige, IRL

Euroopa Keskpank juhtis juba menetlemise käigus suuliselt tähelepanu sellele, et nendega pole eelnõu kooskõlastatud. Siis oleks tulnud aeg maha võtta. Keskpanga arvamusse tuleb suhtuda tõsiselt ning nendega on vaja teha koostööd.
Ses suhtes oleks stiil pidanud kindlasti parem olema.
Nüüd on see küsimus ka presidendile, kas seadus välja kuulutada.
Eelmine kord ootas ta väljakuulutamisega, kui keskpanga arvamus polnud teada.

Keskpangaga tuleb arvestada

Jean-Claude Trichet
Euroopa Keskpanga president

Euroopa Keskpank märkis oma arvamuses 2008. aasta mais seoses Eesti Panga seaduse muutmisega, et liikmesriigid peavad tagama EKP-ga konsulteerimise selleks kohasel ajal, mis võimaldab EKP arvamust arvesse võtta enne seaduseelnõu sätete kohta sisulist otsust tegemata.
Samuti märkis EKP, et kohustust konsulteerida Eesti õigusloome vastaval etapil tuleb tulevikus täita ning kehtestada normid EKP-ga õigeaegse konsulteerimise tagamiseks, kui see on nõutav.