Osa Vihterpalu metsapõlengu mustunud tüükaid jääbki püsti
(2)
Osa möödunud nädalal põlenud Vihterpalu metsadest asuvad sihtkaitsevööndis ja Läänemaa keskkonnateenistus otsustas põlenud puud looduslike protsesside huvides puutumatult püsti jätta.
„Suursoo maastikukaitsealal toimud põlengust jäi suur osa sihtkaitsevööndi, kus me tahame asja jätta võimalikult loodusliku ja puutumatuna,“ selgitas Läänemaa keskkonnateenistuse juhataja Koit Latik Päevaleht Online’ile.
Tuli sai alguse Tänavjärve juurest ja levis Veskijärve ümbrusse, kus on populaarne puhkeala. Järve kaldaalad ei jää siiski mitte üksnes sihtkaitsevööndisse, vaid osalt ka maastikukaitseala piiranguvööndisse, kus plaanitakse osa põlenud puid maha võtta.
„Veskijärve ümbruse piirangualas me nüüd kaalume, mis seal teha, et liiv tuiskama ei hakkaks,“ märkis Latik. „Kui suurte aladena lagedaks võtta, on veel lahtine.“
Põlenud puudest paberit ega palki ei saa
Mis maha võetud puudest saab, pole samuti veel kindel. „Seal on 40-aastane mets. Palki ei saa – peenike veel, paberipuuks ei kõlba, ehk ainult laastudeks sobib,“ arutas keskkonnateenistuse juhataja.
Pärast puude mahavõttu plaanitakse uus mets istutada. Kui palju istutustööd maksma lähevad, Latik kindlalt öelda ei osanud. Istutuse rahaline külg on Riikliku metsamajandamise keskuse ehk RMK teha. „Rusikareegel on, et hektari metsa istutamine maksab kuskil 10 000 – 15 000 krooni,“ sõnas Latik.
Uue metsa istutamiseks on vaja mitu miljonit
Kogu põlengualast jäi keskkonnateenistuse juhataja hinnangul piiranguvööndisse ehk siis võimalikku raiealasse 250-300 hektarit. Seega kuluks metsa istutamiseks laias laastus 2,5 – 4,5 miljonit krooni.
Kokku lõõmas Vihterpalus tuli ligi 850 hektaril ja kahjutule roaks langes ligi kolmandik Suursoo maastikukaitsealast. Ilmselt hooletust lõkketegemisest või suitsuotsa mahaviskamisest sündinud tulekahju süttis ülemöödunud laupäeval ehk 24. mail. Tulest suudeti jagu saada nelja päevaga ja kustutustööd lõppesid möödunud kolmapäeval ehk 28. mail.
 |
  |
 |
