Õppelaenu kustutamisest ilma jäänud lapsevanem läheb kohtusse

Järgmisel nädala alguses on halduskohtusse kaebust sisse andmas 23-aastane Karin Viitmaa, kes lapseootele jäädes oli kindel, et tema kokku üle 92 000 kroonisest õppelaenust riik lapse sündides pool kustutab nagu seadus tol hetkel lubanud oli. 2009. aasta 1. juulil, umbes kolm kuud enne Viitmaa lapse sündi, lõpetas riik aga õppelaenu kustutamise. Sellest otsusest kuulis avalikkus 22. juunil – kaheksa päeva enne muudatuse jõustumist.

Kolm ja pool aastat Tallinna majanduskoolis õppinud Rakverest pärit Viitmaa võttis mitmel korral õppelaenu peamiselt oma elamiskulude katmiseks pealinnas. „Kooli kõrvalt sain klienditeenindajana tööl käia poole kohaga ja vahelduva eduga, aga seegi oli õppimise kõrvalt väga raske,” tõdes ta.

Pisut enne kooli lõpetamist 2009. aasta veebruaris jäi Viitmaa lapseootele. „Suurema osa raseduse ajast elasin arvestusega, et riik maksab mu õppelaenust pool kinni,” sõnas ta. Kuigi oma sõnul ei planeerinud ta pere loomist laenust vabanemise eesmärgil, andis ligi 45 000 kroonisest võlakoormast lahtisaamise võimalus lisakindlust otsuse langetamisel.

Samas olukorras sadu inimesi

Viitmaa kuulis esimesest õppelaenu kustutamist käsitlevast kaebaja jaoks edukast kohtuloost ajakirjanduse kaudu ja otsustas ka ise kohtusse pöörduda. Mäletatavasti kaebas eelmise aasta sügisel riigi peale Kehra gümnaasiumi õpetaja Mirjam Tinno, kes jäi õppelaenu riigipoolsest kustutamisest ilma kuna õigeks ajaks ei kogunenud vajalikku tööstaaži.

Karin Viitmaad esindab üliõpilaskondade liidu juriidiline nõustaja Rene Lauk, kelle eestvedamisel tuli ka Tinno kohtuvõit. Seekordne juhtum on Lauki sõnul küll pisut teistsugune, kuna ei puuduta erinevalt Tinno kaebusest avalikus sektoris tööle asunud inimesi.

Kaebuse sisseandmise põhjus on aga sama, mis eelmisegi juhtumi puhul – inimese õigustatud ootusi on rikutud ja riik on õppelaenude kustutamise lõpetanud kaebaja arvates põhiseadusevastaselt. Mirjam Tinno kohtuotsus sellesse selgust ei toonud, kuna kohus otsustas, et konkreetsel juhul pole vaja õppelaenude kustutamise lõpetamise põhiseaduspärasust kontrollida.

Nii üliõpilaskondade liit kui ka Rene Lauk möönsid, et inimesi, kes oleksid täpselt samas olukorras Tinnoga, ei saa olla ülemäära palju, EÜL-i esindaja Tarmo Seliste hinnangul ehk paarkümmend. Lapseootuse ajal laenu kustutamisest ilma jäänud Karin Viitmaa juhtum aga puudutab juba sadu inimesi ja mõned neist on ka EÜL-i poole pöördunud.