Õppelaen viib riigi taas kohtupinki

Järgmise nädala alguses esitab halduskohtule kaebuse 23-aastane Karin Viitmaa, kes oli lapseootele jäädes kindel, et riik kustutab tema kokku üle 92 000-kroonisest õppelaenust lapse sündides poole. 2009. aasta 1. juulil, umbes kolm kuud enne Viitmaa lapse sündi, otsustas riik aga õppelaenu kustutamise lõpetada. Sellest otsusest kuulis avalikkus 22. juunil, kaheksa päeva enne muudatuse jõustumist.

Kolm ja pool aastat Tallinna majanduskoolis õppinud, Rakverest pärit Viitmaa võttis mitu korda õppelaenu peamiselt oma elamiskulude katmiseks pealinnas. „Kooli kõrvalt sain klienditeenindajana tööl käia poole kohaga ja vahelduva eduga, aga seegi oli õppimise kõrvalt väga raske,” rääkis ta. Pisut enne kooli lõpetamist 2009. aasta veebruaris jäi Viitmaa lapseootele.

„Suurema osa raseduse ajast elasin arvestusega, et riik maksab mu õppelaenust pool kinni,” sõnas Viitmaa. Kuigi ta ei planeerinud peret laenust vabanemise eesmärgil, andis ligi 45 000-kroonisest võlakoormast lahtisaamise võimalus lisakindlust otsuse langetamisel.

Viitmaa kuulis esimesest õppelaenu kustutamist käsitlevast ja kaebajale edukast kohtuloost ajakirjanduse kaudu ning otsustas nüüd ka ise kohtusse pöörduda. Mäletatavasti kaebas  riigi peale Kehra gümnaasiumi õpetaja Mirjam Tinno, kelle õppelaenu riik ei kustutanud, kuna õigeks ajaks ei kogunenud vajalikku tööstaaži.

Teistsugune juhtum

Karin Viitmaad esindab üliõpilaskondade liidu juriidiline nõustaja Rene Lauk, kelle eestvedamisel tuli ka Tinno kohtuvõit. Seekordne juhtum on Lauki sõnul küll pisut teistsugune, sest ei puuduta erinevalt Tinno kaebusest avalikus sektoris töötavat inimest.

Kaebuse sisseandmise põhjus on aga sama mis eelmiselgi juhtumil – inimese õigustatud ootusi on rikutud ja riik on õppelaenude kustutamise lõpetanud kaebaja arvates põhiseaduse vastaselt. Mirjam Tinno kohtuotsus sellesse küsimusse selgust ei toonud, kuna kohus otsustas, et konkreetsel juhul pole vaja õppelaenude kustutamise lõpetamise vastavust põhiseadusele kontrollida. Eesti Päevalehe käsutuses olevast kohtulahendist selgub, et piltlikult öeldes tõid Tinnole võidu kuupäevad.

Nimelt lõpetas Tinno ülikooli ja asus õpetajana tööle enne, kui õppetoetuste ja õppelaenu seadusse lisatud punkt laenude kustutamise lõpetas. Kõige tähtsamaks osutus aga kuupäev, mil Tinno esimese õppelaenu võttis – leping allkirjastati 2002. aastal ehk kaks aastat varem, kui nimetatud seadus üldse kinnitati.

Nii üliõpilaskondade liit kui ka Rene Lauk möönsid, et inimesi, kes oleksid Tinnoga täpselt samasuguses olukorras, ei saa olla ülemäära palju. Lapseootuse ajal laenu kustutamisest ilma jäänud Karin Viitmaa juhtum puudutab aga juba sadu inimesi ja mõned neist on ka EÜL-i poole pöördunud.

Lauki eesmärk ongi tema enda sõnul minna õppelaenude kustutamist puudutavate kohtuasjadega samm-sammult järjest kaugemale – üks õppelaenu võtnud inimeste rühm on kohtus õiguse saanud, järgmised ja juba suuremat hulka inimesi puudutavad vaidlused ootavad alles ees.

Ligi: tegu oli eksitava boonusega

•• Rahandusminister Jürgen Ligi leiab, et Mirjam Tinnole võidu toonud kohtuotsus puudutab väikest osa laenanutest ja neidki vaid võrdlemisi tehnilisel põhjusel: osa vajalikest punktidest oli tollal haridusseaduse asemel määrusesse kirjutatud.

•• „Sisuliselt on [seaduse muutmise] otsus väga mõistlik, sest kõrvaldab diskrimineeriva ja tudengit töökoha valikul ka eksitava boonuse. Ei saa pidada õigeks meedet, mis eelistab laenanuid mittelaenanuile ning riigisektorit erasektorile,” arvas Ligi. „Töökoha valiku ja palga maksmise reeglid peavad olema läbipaistvad ja  võrreldavad, kulukad toetused aga tõhusad ja täpselt suunatud.”

•• Järgmisi kohtuasju ega ka võimalikke kaotusi minister enda sõnul ei karda.