Õpetajalt salasõna varastanud õpilast võib ähvardada kriminaalasi

 Õpetajalt salasõna varastanud ja sellega e-koolis enda hindeid parandanud põhikooliõpilast võib ähvardada kriminaalasi.

Kooliõpilaste ammune unistus endale päevikusse paremaid hindeid sokutada on e-riigi võidukäiguga saanud reaalsuseks. Laagna gümnaasiumi 8. klassi õpilasele ei valmistanud probleemi ära arvata õpetaja salasõna ning sel moel parandada enda hinneteseisu.

“Mul oli lihtne parool ning õpilane arvas selle lihtsalt ära,” ütles anonüümseks jääda soovinud Laagna gümnaasiumi õpetaja. “Õpilased hakkasid vihjama, et üks poiss võib hindeid muuta, ning ükskord paningi tähele, et sisse on kantud valed hinded. Mõtlesin, et ei hakka olukorda teravaks ajama, sest poiss sai ise ka aru, et olen tema tegudele jälile saanud, ning lõpetas hinnete muutmise,” lisas salasõna varguse ohvriks langenud õpetaja.

Gümnaasiumi esindaja keeldus juhtumit kommenteerimast, sest asja uurimine on antud politseile. Küll tunnistati, et politseiuurimine on õpilasele piisavalt suur karistus ning täiendavat karistust kool poisile ei tee.

Laagna gümnaasium esitas 25. oktoobril Põhja politseiprefektuurile avalduse. Politsei pressiesindaja Taavi Kullerkupu sõnul otsustab prokuratuur lähipäevil, kas algatatakse kriminaalasi, kuid seni juhtumi üksikasju ei avaldata. “Tehnokratt” Peeter Marveti hinnangul võib noormeest tabada süüdistus arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise eest ning ka arvutikahjurluses, mille eest võib karistada rahatrahviga.

ID-kaart vähendab riski

E-kooli haldava Koolitööde AS-i esindaja Sten Soosaare sõnul ongi e-kooli suurimaks ohuks koodid laokile jätnud õpetajad. “Kui õpetaja jätab koodi laokile, siis võib õpilane muidugi seda ära kasutada,” märkis Soosaar.

Tema sõnul on viimase kahe ja poole aasta jooksul olnud kaks-kolm korda kahtlusi, et õpilane on õpetaja kasutajakontoga e-kooli sisenenud, kuid siiani pole kahtlused kinnitust saanud.

“Soovitame õpetajatel isiku tuvastamiseks kasutada ID-kaarti, kuid kõik seda muidugi ei kasuta ning seetõttu muutubki koodi vargus võimalikuks,” selgitas Soosaar.

Ka haridusministeeriumi infotehnoloogia nõunik Jaak Anton pidas kõige turvalisemaks ID-kaardi kasutamist. “ID-kaarti kasutades on välistatud, et kõrvaline isik saab kasutada paberitükile kirjutatud ja sageli üsna lihtsat salasõna või saab selle teada sisestamist jälgides,” selgitas Anton. “Ei tea varasemast, et kurikaelad oleks õpetaja parooliga hindeid muutnud, kuid süsteemi turvalisust tõstab asjaolu, et kõik autoriseerimised ning hinnete muutmised fikseeritakse ajaliselt.”

Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi direktori Kalle Niinase hinnangul on e-kooli süsteem väga hästi õnnestunud, kuid hea tahtmise korral võib mõni kuritahtlik inimene süsteemi sisse murda küll. “Meil pole veel turvaprobleeme olnud, kuid minu hinnangul on salasõna varastamine ning selle kasutamine täiesti võimalik,” lisas Niinas.

E-kool

Päevikud ja tunnistused

internetis

•• Internetipõhine õppeinfosüsteem e-kool, mis ühendab klassipäeviku, puudumiste päeviku, õpilaspäeviku ning tunnistuse funktsioone, alustas 2002. aastal. Seni on süsteemiga liitunud ligikaudu 330 kooli ehk ligi pooled Eesti koolidest, kuid kooliõpilastest sisaldab e-kool ligi 80 protsendi andmeid.

•• Kokku kasutab e-kooli ligi 350 000 inimest – õpetajad, õpilased ja lapsevanemad.

•• Õpetaja märgib e-kooli hinded, märkused, puudumised ning kodutööd, mida saavad omakorda näha õpilased ning nende vanemad.

•• E-kooli saab sisse logida ID-kaardi, netipanga koodide või tavalise salasõnaga.

•• Lastele suunatud arvutiturvet tutvustab veebileht Laste.arvutikaitse.ee.