Õpetajad on mures direktoritele suurema võimu andmise pärast
Haridusministeeriumi algatatud õpetaja ametikoha ümberkujundamise plaan on pannud paljud pedagoogid muretsema mitte reformi enda, vaid direktoritele suurema võimu andmise pärast. Kõige rohkem on kõlama jäänud kartus, et koolijuht ei pruugi suuta palgaläbirääkimisel erapooletuks jääda ja õpetajatel kaovad tagatised.
Eesti Päevalehega rääkinud õpetajad tõid üksteise järel esile ühe ja sama põhjuse. „See tekitab ebakindlust,” ütles üks nooremõpetaja. „Praegu on ikkagi süsteem selline, et sa tead täpselt, mille eest palka saad.” Tema mure sarnaneb kõigi teiste omaga: kuigi õpetajate palga alammäär tõuseb järgmisest aastast 700 euroni, võivad edaspidi hakata direktorid ise otsustama, kellele kui palju ja mille eest maksta.
„Ma ei tea, kui paljud direktorid suudavad seda adekvaatselt teha,” arvas teine, kolmeaastase staažiga õpetaja. (Eesti Päevalehele on teada nii õpetajate pärisnimed kui ka koolid, kus nad töötavad, kuid me ei avalda neid, sest see võiks mõjutada töösuhteid.)
„Mina ei tahaks direktori nahas olla,” rääkis üks vanemõpetaja paberitega koolijuht. „Eriti siis, kui tuleb mõnel arenguvestlusel oma töötajale öelda: mulle tundub, et…” viitas ta koolijuhi subjektiivsusele, kui selle all mõeldakse suuremat õigust palka määrata ja sealjuures suuremat vastutust. Lõpuks nentis ta nagu kõik teised, et „õpetaja jaoks teeb see kõike muidugi ebakindlamaks”.
Tuleb kokku leppida
Praegu direktori nahas oleva Priit Jõe (Kurtna kooli direktori kohusetäitja) hinnangul tekitaks uutmoodi süsteem oluliselt rohkem meeskonnatunnet.
„Tähtis on see, et koolijuhil on rohkem vastutust kooli arengu eest ja saatus on rohkem kooli, mitte omavalitsuse või riigi kätes,” ütles Jõe. „Kui juht tüürib kooli õiges suunas, siis tekitab see vastutus suurema meeskondliku tunde – et oma kooli paremaks teha.”
Kuid ka Jõe sõnul tuleb selle eest seista, et palga maksmise alused oleksid koolis ausalt ja avatult paigas. „Näiteks on siin küsimus, kas jätkata kontakttundide pealt palga maksmist, kas teha seda kvalifikatsioonist lähtudes, kas kaasata õpilaste rahulolu uuringuid,” selgitas ta. „Nendes asjades tuleb kokku leppida.”
Praegu on kokku lepitud eelkõige selles, et õpetaja palk peaks koosnema alammäärast, millele lisandub teatud tulemustasu – ja selle kohta on augustis uuesti kokku tuleval töörühmal vaja teha veel mõned põhimõttelised otsused.
Õpetaja ametikoha ümberkujundamise töörühma juhi Piret Sapi sõnul ei saa motivatsiooni- või tulemusraha jaotada tegelikult direktori suva järgi. „Põhimõtted peavad olema koolis välja töötatud ja selgesõnaliselt väljendatud ning palgajuhendi väljatöötamisel peavad lisaks juhtkonnale osalema ka õpetajad, hoolekogu, kohalik omavalitsus ja kogukond laiemalt, näiteks lapsevanemad.”
Sisuliselt tähendab see, et kvalifikatsiooni, ametijärgu või staaži eest makstav tasu tuleb koolis endas kokku leppida.
„Palgajuhend peab olema enamat tänastest bürokraatlikest reeglitest ja formaalsete linnukeste tegemisest,” selgitas Sapp. „Näiteks võib tulemustasu maksta neile õpetajatele, kes on olnud silmapaistvalt head õpilaste olümpiaadideks ettevalmistamisel, mingi ainevaldkonna arendamisel või õppematerjali väljatöötamisel.”
Ministeeriumi idee järgi ei tohiks keegi palgas kaotada, aga iga kool peaks ise määrama palgakriteeriumid ja selles ongi koolijuhtidel oluline roll.
„Koolijuht on juht – kui ta tahab, et tema kollektiiv toimiks hästi, siis tark juht kaasab õpetajad palgakorralduse ja tunnustamissüsteemi väljatöötamisse,” selgitas Sapp. „Kui õpetajad koolijuhti ei usalda, siis jõuab see kooli hoolekoguni ja lõpuks koolipidajani. See selekteerib välja nõrgad koolijuhid, kes pole vastutuseks valmis või ei suuda õpetajatega koostööd teha.”
Ja kust võtame tugevad koolijuhid? Minister Jaak Aaviksoo vastas sellele küsimusele mais niimoodi: „Kõikidel koolidel on ju direktorid olemas ja ei ole ühtegi teist töötajate gruppi, keda nii palju oleks arendatud ja koolitatud kui koolijuhte. Suures osas nad saavad nende ülesannetega hakkama.”PalgaarvestusKuidas õpetaja palk kujuneb?
Praegu saab õpetaja palka nii, et temaga kokkulepitud summa (ütleme, et 644 eurot – senine pedagoogi palga alammäär) korrutatakse tema antud kontakttundidega selle järgi, kui suur on norm.
Näiteks kui Tartu linnas on põhikoolis koormusnorm 22 tundi nädalas ja õpetaja annab 19 tundi, siis saab ta palgaks 86% sellest alammäärast. Omavalitsusel ja koolil oli muuseas õigus ka normi tõsta kuni seaduses ette nähtud 24 tunnini, mis tähendas, et masu ajal hakkas nii mõneski koolis saama õpetaja sama koormuse puhul näiteks 7% vähem palka.
Nüüd aga peaks uue plaani järgi koolijuht 2013/14. õppeaastast sõlmima õpetajaga lepingu ühe konkreetse töötasu kohta – oletame, et see on järgmisest aastast 700 eurot, millele lisandub näiteks vanemõpetaja kvalifikatsiooni eest 100 eurot ehk kokku 800 eurot (bruto).
Sel juhul on lepinguga kaasas omaette tööjuhend, mis näeb mõnele ette vähem kontakttunde ja rohkem klassijuhatamist, teisele vastupidi. See jääb enamasti kooli enda otsustada. Kuid palgasüsteem peab selge olema ja alla 800-eurost brutopalka see täiskohaga õpetaja saama ei hakka.
Parandatud 25.07.2012: Priit Jõe on siiski Kurtna kooli direktori kohusetäitja, mitte Keila kooli. Keila kool alles otsib hetkel direktorit.
