Õpetaja kaebab riigi kohtusse

Sel­le aas­ta 22. juu­nil väl­ja­kuu­lu­ta­tud tei­se li­saee­lar­ve sea­du­se­ga pi­did rii­gi­pool­se õppe­lae­nu põhio­sa kus­tu­ta­mi­se tin­gi­mu­sed täit­nud ini­me­sed aval­du­se esi­ta­ma 1. juu­liks ehk ka­hek­sa päe­va jook­sul, hi­li­se­ma­tel soo­via­val­da­ja­tel riik enam lae­nu ei kus­tu­ta.

Keh­ra gümnaa­siu­mi ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Mir­jam Tin­no asus koo­li töö­le eel­mi­se aas­ta sügi­sel. Lae­nu kus­tu­ta­mi­seks nõutud aas­ta­se töö­ko­ge­mu­se tin­gi­mu­se täit­mi­sest jäi tal puu­du paar kuud ja nüüd peab ta oma 69 000-kroo­ni­se õppe­lae­nu mak­seg­raa­fi­ku alu­sel ise ta­gas­ta­ma.

„P­roo­vi­sin kaks kor­da saa­da rii­giee­lar­ve­li­se­le ko­ha­le, kuid ei õnnes­tu­nud. See­ga pi­din õppi­ma oma ra­ha eest, kuid lae­nu­ta po­leks ma suut­nud õppe­mak­su ta­su­da,” sõnas Tin­no, kes nüüd peab lae­nu maks­mi­seks oma va­ne­mad ap­pi pa­lu­ma.

Rii­gi pea­le ta vä­ga pa­ha­ne ei ole, kuid leiab, et riik ta­li­tas va­les­ti ning peaks nüüd oma vi­ga tun­nis­ta­ma ja teh­tu heas­ta­ma. Sel­lepä­rast pöör­dub ta koh­tus­se.

Hal­dus­koh­tus sei­sab te­ma eest Tar­tu üli­koo­li õigus­tea­dus­kon­na ma­gist­rant Re­ne Lauk, kel­le ar­va­tes on riik sel­le juh­tu­mi pu­hul sel­gelt rik­ku­nud õiguspä­ra­se oo­tu­se print­sii­pi, sest ini­me­sed on alus­ta­nud õpin­guid ja va­li­nud töö­ko­ha teadmi­ses, et riik mak­sab tea­tud tin­gi­mus­te täit­mi­se kor­ral nen­de õppe­lae­nu.

Lau­ki häi­rib ka lühi­ke et­te­tea­ta­mi­saeg – sea­du­se väl­ja­kuu­lu­ta­mi­se ja aval­dus­te esi­ta­mi­se täh­ta­ja va­he­le jäi aas­ta ak­tiiv­sei­mal puh­kus­tea­jal vaid ne­li tööp­äe­va.

„Mõne päe­va­ga ei ole ini­mes­tel võima­lik oma ra­haas­ju nii põhja­li­kult ümber te­ha,” tõdes Lauk. „I­se­gi kui kri­tee­riu­mid on täi­de­tud, aga ini­me­ne ei ole veel aval­dust esi­ta­nud, on üsna võima­tu saa­da su­vel nel­ja päe­va­ga tõen­dit, et ta töötab ava­li­kus sek­to­ris, ja pan­gast mak­seg­raa­fi­kut, sest pal­jud on puh­ku­sel.”

Lau­ki ar­va­tes on va­lit­sus õppe­lae­nu­de ta­su­mi­se lõpe­ta­mi­se ot­su­se vas­tu võtnud kii­rus­ta­des ja ta­gajär­ge­de­le mõtle­ma­ta, sest sa­mas olu­kor­ras on li­saks Tin­no­le ka pal­jud tei­sed ava­li­kus sek­to­ris töö­ta­jad.

Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi kin­ni­tu­sel on muu­da­tu­se mõju sel­le aas­ta ee­lar­ve­le vä­he­ne – kok­ku hoi­tak­se vaid paar mil­jo­nit kroo­ni –, suu­rem mõju on sel­lel järg­mis­te aas­ta­te ee­lar­ve­te­le.

Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi ju­rii­di­li­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Aet Sal­las­te sõnul ei ole kel­le­gi õiguspä­ra­seid oo­tu­si ri­ku­tud, sest kõigil, kel­lel oli tek­ki­nud õigus õppe­lae­nu rii­gi­pool­se­le kus­tu­ta­mi­se­le, see õigus ka säi­lis.

„Kui isi­kul ei ol­nud se­da õigust tek­ki­nud, siis ei saa ta tu­gi­ne­da õigus­li­ku­le oo­tu­se­le, et kõik te­da tu­le­vi­kus puu­du­ta­da võivad re­gu­lat­sioo­nid jää­vad ala­ti­seks kest­ma,” sel­gi­tas Sal­las­te.

Lühi­kest et­te­tea­ta­mi­se täh­tae­ga kom­men­tee­ri­des ütles Sal­las­te, et muu­da­tu­sest tea­vi­ta­ti ava­lik­kust 19. juu­nil pres­si­tea­te­ga. „Kui ini­me­sel ei ol­nud tek­ki­nud õigust õppe­lae­nu kus­tu­ta­mi­se­le, siis po­leks ai­da­nud ka pi­kem täh­taeg,” li­sas ta. „Mi­nis­tee­rium ja­gas mee­dia­le sel­gi­tu­si, li­sas in­fo ko­du­le­he­le ja nõus­tas kõiki hu­vi­li­si. Sa­mu­ti jõudis in­fo ini­mes­te­ni oma tö­öand­ja ja pan­ka­de va­hen­du­sel.”

Kommentaar

Sten Luiga, advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat

Inimese elukutsevalik on pikk protsess ning kui nelja päevaga tõmmatakse maha need hüved, mille tõttu sai elukutse valitud, on see selgelt ebamõistlik ja siin on riigi poolt õiguskindluse selge rikkumine.

Eestis on seaduste konveieril tootmine läinud üle igasuguse piiri, sest eelnõud läbivad erinevad instantsid põhjaliku analüüsita. Kuulun nende hulka, kes leiavad, et seaduste vastuvõtmine käib liiga efektiivselt. Igasuguste otsuste õigsus on tihti pöördvõrdeline nende vastuvõtmiseks kulunud ajaga.

Teine probleem on vähene kokkupuude reaalse eluga.

Seadusloojad ei suhtle kodanike esindajatega ega küsi, kas on reaalne nõuda, et inimesed seaduse muutmisele nii kiiresti reageeriksid.