Omavalitsustel hakkab teehoolduse raha juba otsa saama

Paljud kohalikud omavalitsused on terveks aastaks plaanitud teehoolduse vahendid suures osas ära kasutanud. Millega rahastada suvist ja sügisest teede korrashoidu, ei ole selge.

Pärnumaa Omavalitsuste Liit kirjutas tekkinud olukorrast tingituna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, milles loodab, et riik eraldab kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste täitmiseks lisaraha.

Liidu juhatuse esimees Eeri Tammik ütles, et aasta algusega on valdades kulunud 85-100% aastaks mõeldud rahast. Varasematel aastatel on sama ajaga teehooldeks läinud umbes 30% riigi eraldatud summast.

„Riik võiks arvestada, et tegu on eriolukorraga. Aga ma ei usu, et lisaraha antakse,“ kartis ta. „Eks siis omavalitsused peavad vaatama, kuidas hakkama saada. Kellel on reserve, kasutavad neid, kel ei ole, jätavad tööd tegemata.“

Tartu linna rahandusosakonna juhataja Külli Lust märkis, et lumerohke talve ja kütuse hinnatõusu tõttu on loogiline, et siin-seal on raha juba otsas.

Linna eelarves on teede ja tänavate hoolduseks ette nähtud 36,9 miljonit krooni, sellest 6,5 miljonit krooni tuleb riigilt. Veel 2008. aastal sai linn riigilt selleks 25,1 miljonit krooni. Selleks aastaks plaanitud vahenditest on kahe esimese kuuga kulunud 9,7 miljonit krooni ehk veerand kogu summast.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevjuht Ott Kasuri ütles, et raskesse seisu on sattunud need omavalitsused, kes maksavad teenusepakkujale vastavalt tehtud töödele. „Mis seal salata, nutikamad on sõlminud kuutasupõhise lepingu, kus on kindel hooldustasu kirjas igaks kuuks, sõltumata sellest, kas lund sajab või ei,“ märkis ta.

Oma osa tänavuses keerulises olukorras on tema sõnul ka selles, et omavalitsused on seoses majanduslangusega teedehoiuks saanud oluliselt väiksemat toetust. Liidu poole aga on pöördunud üksikud vallad. Näiteks pööras küsimusele tähelepanu ka Noarootsi vallavanem.

Rahastamisküsimus võiks Kasuri hinnangul laheneda valitsuse ja omavalitsustevahelistel läbirääkimistel, kui arutatakse nii käesoleva aasta kui ka järgmise aasta eelarveküsimusi. Vastus sellele, kas lisaraha tuleb või mitte, võiks selguda mais.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Annika Vilu teatas, et omavalitsused võivad teehooldetöid teha ka kohalike teede investeeringukulude arvel. Riik eraldas linnadele ja valdadele sel aastal teede hoiuks 178 miljonit krooni. Investeeringuteks aga on tänavuses eelarves ette nähtud 4,14 miljardit krooni.

Teehooldusele protsent kütuseaktsiisist

Eesti Linnade Liidu tegevjuht Jüri Võigemast märkis, et möödunud ja tänavusel aastal on spetsiaalselt kohalike teede korrashoiuks eraldatud kordades vähem raha kui aastal 2008. Kohalikud omavalitsused ootaksid, et riik eraldaks neile kütuseaktsiisist laekuvatest summadest oluliselt suurema osa.

Kui veel 2008. aastal oli teedeseaduses kirjas, et kohalikele omavalitsustele eraldatakse kütuseaktsiisist 10%, siis 2009. ja 2010. aasta teedeseaduses seda protsenti enam kirjas ei ole.

„Kohalike teede ja linnatänavate hoolduseks arvestatavate vahendite maht tuleks järk-järgult viia 30%-ni kütuseaktsiisist laekuvate vahendite mahust. Vahendite praegune jaotus 5% kohalikele teedele ja 95% riigiteedele ei ole adekvaatne,“ lausus Võigemast.

Riik hooldab oma maanteid 16 500 km ulatuses, kohalikud omavalitsused 17 500 km maanteid ja 4 300 km ulatuses.

Sakslased müüvad teeauke

Et teehoolduseks raha saada, on ka muid võimalusi peale riigiraha kasutamise. Nii on külma talve tõttu eriti auklikuks muutunud teedega Saksamaa väikelinn Niederzimmern otsustanud hakata auke inimestele müüma.

BBC kirjutas, et linna veebilehelt võib igaüks endale sobiva augu välja valida. Makstes selle eest 50 eurot, parandatakse koht tänaval ära ja pannakse asfaldisse märge inimese nimega, kellele auk kuulus.