“Olen täiesti läbi põlenud ega suuda mõelda!”

Savijalgadel kõikuvalt kinnisvaraturult on esimese pääsukesena sooja Lõuna-Ameerikasse putkanud sõpradelt miljoneid kroone kokku laenanud mees. “See on viimane kord, kui minust midagi kuulete,” kirjutas mees võlausaldajatele.

Kuna järgnev lugu seaks väga raskesse olukorda paljud inimesed, on kõigi isikute nimed ning ka kinnisvaratehingutega seotud firma nimi muudetud. Varem peamiselt ööklubide pidamisega tegelenud Martinil tekkis idee supertulusast kinnisvaraärist kasu lõigata tõenäoliselt millalgi 2005. aastal. Sellel ajal lõid kinnisvarahinnad järjest rekordeid ning seiklejaloomuga mehel oli raske vesise suuga pealt vaadata.

Nii kirjutaski Martin oma varem köögiviljakasvatusega tegelenud OÜ Peenramaa 2005. aasta majandusaruandesse saatuslikud sõnad: “2006. aasta kujuneb ettevõtte restruktureerimise aastaks. Kavas on omandada kinnistuid nii põllumajanduslikuks tootmiseks kui ka kinnisvaraarenduseks ning töötada välja edaspidised arengukavad.”

Juba märtsis 2006 asus Peenramaa kokku ostma kinnistuid Harku vallas Murastes. Kokku sai Martin oma valdusse 14 paari tuhande ruutmeetrist kinnistut. Muraste loopealsele pidi kerkima tüüpiline “põllul asuv” uuselamurajoon. Senini puhub Klooga maantee äärde põllule jääval maalapil aga külm meretuul, küll kerkib samasse kõrvale teise arendaja pappmaju.

Veidi hiljem ostis ettevõte ka 18 kinnistut Saku valda Tänassilma, kus küll esimeste hoonete vundamendid on valmis ning mõne kliendiga olid väidetavalt eelkokkulepped sõlmitud.

Naisele hüvastijätuks üks lause

Laenuraha ja kulutuli ei kestvat kaua, kinnitab vanarahvatarkus. Ja Martini puhul pidas see paika. Vaid poolteist aastat helgest algusest hiljem tunnistas kinnisvaraärisse sukeldunud mees end nurka surutuks, sest juba võetud võlgadelt tuli maksta intresse, selleks aga raha ei olnud. Nii kirjutaski Martin paari nädala eest oma sõpradele vägagi ootamatu kirja. “Kõik on läinud valesti ja pole mingit lootust asja enam korda saada. Mitme saatuse hävitamiseks piisab vaid liiga täpsest finantsplaneeringust ja väikesest usaldamatusest panga poolt, millega sa pole varem arvestanud.”

Lisaks šokeerivale kirjale tuli Martini lähedastel ja sõpradel harjuda mõttega, et nende sõber ja miljonivõlgades äripartner on Eesti tolmu jalgelt pühkinud. Väidetavasti ei ole Martin enam ei Eestis ega Euroopas, vaid märksa soojema kliimaga riigis. Martini nimele kuuluvas Pirita korteris elav elukaaslane jäi aga maha koos teadmatusega, mis saab edasi. Naisele pühendas Martin hüvastijätukirjas vaid ühe lause.

Mis hetkel Martini äri viltu vedama hakkas? Sellele ei oska vastata isegi tema lähemad tuttavad ning ühtlasti ka võlausaldajad. Väidetavalt tekkis ehituses viivitus ning mees soovis trassid ümber projekteerida, et hiljem veel 50 liituja pealt tulu lõigata. Igatahes töömehed nõudsid raha, pangast midagi juurde tulemas ei olnud ning mees asus lisaraha kokku laenama, lubades laenuandjatele uskumatult kõrgeid, kuni kaheksa protsendini kuus küündivaid intresse. Tekkinud püramiidskeemi suutis Martin üleval hoida umbes pool aastat ning ükski võlausaldaja ei aimanud midagi halba.

“Sinnamaani oli kõik korras, kuni ükspäev tuli e-kiri “nägemist ja me ei kohtu enam iial”,” räägib Martinile kinnisvarabisniseks seitse miljonit krooni laenanud Paul. Paul on veel õnnelikus seisus, sest tema ettevõtte kasuks on kinnistutele seatud kümne miljoni kroonine hüpoteek ning seega on lootust vähemalt mingi osa laenust tagasi saada.

Kõigi kinnistute peale kokku seatud hüpoteekide summa ulatub aga 35 miljoni kroonini. Lisaks Nordea pangale ning Balti Investeeringute Grupile on laenu andnud veel mitmed nii-öelda tavalised ettevõtted. Väidetavalt ulatus mehe laenatud summa kokku üle 50 miljoni krooni ning ilma igasuguse tagatiseta andsid talle raha võlgu ka ammused sõbrad ja tuttavad. Just nemad ongi sattunud kõige raskemasse seisu.

Põgenemisplaan juba suvel?

Üleeile pärastlõunal, enne võlausaldajate üldkoosolekut polnud veel selge, mis saab pooleli jäänud ning sisuliselt pankrotis ettevõtmisest edasi. Nordea panga kõrval suurima nõudega eraisikust võlausaldaja ei näe palju võimalusi. “Kui panna kõik nõuded kokku, siis tekib nii suur summa, et keegi teine seda projekti ei osta. Oleme ise sunnitud ostma,” nendib Paul, kuid lisab, et oleks siiski paremal meelel valmis oma hüpoteegi teatud summa eest loovutama ning kogu asja unustama. Üks on aga kindel: esimest korda teisele ettevõttele laenu andnud mehel kadus isu tulevikus säärastest projektidest osa võtta.

Natuke keerulisemas seisus on aga peamiselt spordikaupade müügiga tegelev Kalev, kes samuti otsustas tuttava projektile laenu anda. Kuigi ka tema kasuks on seatud hüpoteek, tunnistab Kalev, et tegelikult laenas ta raha välja rohkem kui hüpoteegi väärtuseks seatud paar miljonit krooni. Küsimusele, kui palju ta Martinile raha andis, vastab Kalev: “Piisavalt palju, et nüüd mures olla.” Enda sõnul ei näinud ta mingit põhjust muretsemiseks, kui Martin tuli hiljuti uuesti laenu küsima. “Ma ei oleks ju raha andnud, kui poleks uskunud. Peened sulid tunduvadki sümpaatsed,” räägib Kalev ning lisab, et peale tema oli rahaandjaid mitmeid ning keegi neist ei ole loll.

Praegu on Martinist jäänud asjaajamised võtnud enda kanda tema sõber Veiko, kel on mängus ka enda raha. “Mina tahaksin kõige rohkem teada seda, kas tal tekkis plaan põgeneda juba millalgi suvel või murdus ta alles novembris. See aitaks mul seisukohta võtta,” mõtiskleb Veiko.

Kas Martin võttis Eestist põgenedes kaasa mingi summa ja kui palju just, seda me ei tea. Veiko, kes nimetab seda summat “sabaks“, ei oska öelda, kui suur see olla võiks – kas kümme, viis, kaks või viimased ühelt tuttavalt laenatud poolteist miljonit krooni. Tõenäoliselt teab seda kõike täpselt vaid Martin ise.

Mis saab edasi?

•• Kuigi krahhini jõudnud kinnisvaraarendaja ise laskis Eestist jalga, otsustasid pika ninaga jäetud võlausaldajad nõupidamisel, et viivad vähemalt Tänassilma projekti lõpuni.

•• “Üks arendaja ei suutnud adekvaatselt hinnata oma võimeid äriettevõtte juhina ja tegi midagi valesti, ikka juhtub. Ta ei julgenud võlausaldajatega rääkida, et protsendimaksed peatataks ja uus lahendus välja mõeldaks. Aga kui ta oleks rääkinud, oleksime jõudnud samale seisukohale,” lausus eile üks projektiga seotud inimene.

•• Tänassilma arendus võetakse üle täitemenetluse korras.

•• “Inimesed saavad turuhinnast odavamalt korraliku kinnisvara. Võib-olla juba kahe aasta pärast naeravad nad vaikselt, et tegid kokkuvõttes hea äri,” rääkis ta. Uus äriprojekt peaks valmima jaanuari keskel.

•• Samuti ei nuta praegu väidetavalt keegi oma raha taga. “Me isegi ei mõtle selle peale praegu, see ei huvita meid kedagi. Meie ülesanne on asi lõpuni viia.”

•• Samas pole praeguseks veel selge isegi see, kas ja kui palju laenatud raha Martin endaga võlausaldajate eest põgenedes kaasa viis.

Nimedeta lugu

•• Otsustasime avaldada selle loo ilma tegelaste tegelike nimedeta. Üsna ebatavaline otsus, kuid meie poolt hästi läbi kaalutud. Esiteks ei ole artikli peategelaselt võimalik kommentaare saada. Teiseks kannatavad küll võlausaldajad, kuid veel rohkem peakangelase Martini lähedased ning neid on vaja avalikkuse tähelepanu eest kaitsta. Ja lõpuks ei ole vahet, kas loo peategelase nimi on Martin või Mari, võlausaldaja pank A või B. See lugu iseloomustab praegust kinnisvaraturu olukorda ja inimeste meeleheidet palju paremini kui ükski turuanalüüs. Kõikide artikli tegelaste ees- ja perekonnanimed on meile loomulikult teada.

Lea Larin, peatoimetaja