Ohvitseridel õigus avaldada arvamust
Jõksi seisukoht käib konkreetselt kaitsejõudude peastaabi ohvitseri Toomas Väli kohta, kes sügisel diskussioonis poliitikute kaitseväereformi üle kaitses Eesti Päevalehes senist totaalkaitsel põhinevat kaitsepoliitikat. Väli arvamused ei meeldinud temaga vastupidisel seisukohal olevale valitsuspartei Reformierakonna juhtpoliitikule Jürgen Ligile, kes süüdistas Välit kui kaitseväe ohvitseri poliitikasse sekkumises.
Ligi süüdistuse järel pöördus kaitseväe peainspektor Einar Laigna õiguskantsleri poole küsimusega, kas leitnant Väli esinemised ajakirjanduses on vastu-olus kaitseväelastele seatud piirangutega.
Põhiseadus annab loa
Detsembris saadetud vastuses nentis Jõks, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust.
“See eeldab iga kodaniku, sealhulgas ka iga kaitseväelase reaalset panust Eesti riigi kaitsmisel,” märkis Jõks. “Üheks vahendiks selle eesmärgi nimel on kodanike arvamusavaldused, milles nad esitavad kaalutlusi riigi kaitsevõime tugevdamiseks.”
Seaduslike piirangute järgi ei tohi kaitseväelased avaldada neile teenistuse tõttu teatavaks saanud salajasi andmeid, kuid selliseid andmeid leitnant Väli ei avaldanud.
Jõksi otsus viis kõhkluse
Leitnant Väli ütles eile, et õiguskantsleri seisukoht on talle väga suure tähendusega. “Kui eelmisel sügisel härra Ligi esines väga jõuliste sõnavõttudega, mis olid suunatud minu isiku, mitte minu argumentide vastu, oli loomulikult tagajärjeks väike kõhklus hinges, järsku vanemal ja kogenud poliitikul on tõepoolest õigus ja tegevteenistuses oleva ohvitserina ei ole minul lubatud mittemingisugusedki sõnavõtud riigikaitselistes küsimustes,” lausus Väli.
Väli sõnul tähendab Jõksi seisukoht, et ta saab tulevikus kindlamalt esineda isiklike seisukohtadega riigikaitsest. “Jätkan arvamuste avaldamist valdkonnas, mille jaoks on mind koolitatud ja milles minu seisukohti riik vajab, seda nii ohvitseri kui kodanikuna,” ütles ta.
Ligi ütles eile, et peale põhiseadusliku õiguse suud pruukida eksisteerivad ka julgeolekuvajadused ja rahvusvahelised kohustused. “Iseäranis jõustruktuuride puhul toob õiguste kuritarvitamine, ametnikupoolne avalik hämamine ja endast kõrgema juhtimistasandi otsuste ebakompetentseks tembeldamine kahju rahvuslikele huvidele,” ütles Ligi. “Diplomaatilised tagasipeegeldused meie ohvitseride vahepealsetele sõnavõttudele tõendasid üheselt, et probleem on palju laiem kui vaid põhiseaduslik.”
31-aastane Toomas Väli teenib kaitsejõudude peastaabis operatiiv- ja väljaõppeosakonnas.
Leitnant versus poliitik
Eelmise aasta 8. oktoobril Eesti Päevalehes avaldatud artiklis kirjutas leitnant Toomas Väli: “Tundub, et riigikaitses käib praegu diskussioon mitte teadmiste, vaid arvamuste tasemel. Arvamused, mis tuginevad valedele eeldustele, toovad kaasa ka valed järeldused.”
Jürgen Ligi vastas Välile Eesti Päevalehes artikliga “Vahva Leitnant seljatab NATO”, toonitades, et riigikaitse on poliitikute, mitte ohvitseride otsustada. Ligi naeruvääristas ka Välit: “Eesti on saamas sõjakangelase, kellest oleme puudust tundnud Lembitu aegadest saadik – Vahva Leitnandi – nimeks Väli. Ta annab ninanipsu igale NATO kindralile, ta paneb suu kinni peaministril ja jageleb kaitseministriga.”
