Nutikad telefonid ronivad ise netti hiigelarvet tegema

Soomes viibinud Elisa kliendi telefon käis omaniku teadmata ööpäevad läbi internetis, tekitades pooleminutiste vahedega kokku ligi 15 000-kroonise arve. Kuigi telefonioperaator Elisa nõustus tasuma sellest poole, on klient löödud, sest tema väljalülitatud telefon ei oleks tohtinud võrgus üldse viibidagi. Tarbijakaitseameti teatel esineb samalaadseid juhtumeid ohtraid võimalusi lubavate uute telefonidega aga üha sagedamini.

2008. aasta septembris Elisast mobiiltelefoni Samsung L700 ostnud Priit Tilk räägib, et tema telefon hakkas iseenesest ja ohtralt internetis uitama mullu oktoobris ajal, kui ta oli läinud Eestist Soome.

Teadet ei tulnud

„Jälg on nüüd see, et sain 118 lehest koosneva väljatrüki, mis näitab, et keskeltläbi iga 30 sekundi järel on käidud kahe nädala jooksul internetis, ööd ja päevad, see on ju absurd!” on Tilk löödud. Seega maksis klient vastavalt hinnakirjale iga poole minuti järel keskmiselt 42 krooni interneti eest, mida ta vaevalt kasutada sai. Mees selgitab, et vastavalt seadele peab telefon teda teavitama sõnumiga kohe, kui arve jõuab tuhande kroonini. „Üllatus oli suur, sest kui telefonikaardi sisestasime, oli arve juba suurusjärgus 7500 krooni,” pahandab klient. „Loomulikult ei saanud me varem ka sõnumit, sest telefon ei olnud kasutusel.”

Priidu sõnul sai telefoni testitud koos kliendihaldur Marika Kalmiga, olles temaga samal ajal teise telefoni kaudu ühenduses. „Jääb arusaamatuks, kuidas saab kasutada internetti ajal, kui kaart oli telefonist eemaldatud.”

Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski sõnul helistas teenindaja kliendi telefonile aga alles pärast seda, kui oli mobiilse andmeside deaktiveerinud. „Kõne kliendi telefonile tehti eesmärgiga teavitada klienti, et tema andmeside on deaktiveeritud.”

Tehnilise järelevalve ameti sideteenuste osakonna juhataja Oliver Gailani sõnul võib selline asi siiski juhtuda, kui mobiiltelefon kasutab GPRS-i jaoks nii palju kanaliressurssi, et kõnede jaoks seda enam ei jätku. „Sellisel juhul võib kontrollimisel tunduda, et telefon on välja lülitatud. Selline asi võib juhtuda, aga see oleneb ka telefoni mudelist.”

Elisa klienditeenindaja väitel võib riigi piirialadel vigase tarkvara tõttu selliseid probleeme esineda, ehkki väga harva. Gailan selgitas aga, et tõenäoliselt on siin mõeldud seda, et sattudes teise riigi mobiilsidevõrgu levisse, arvestatakse sama teenuse puhul kallimat tariifi.

Laeti uus tarkvara

Et hiigelarve põhjust leida, saatis Elisa probleemse telefoni kohe remonti. Tilga sõnul laeti seal mobiilile uus tarkvara ja öeldi, et see pidavat olema Samsungi viga, kuna telefon on ostetud Elisast uuena.

Milleks siis üldse uus tarkvara? „Samsungi esindus andis aga ebamäärase vastuse – kuna leping on meil sõlmitud Elisaga, ei saa ma nõuda Samsungilt midagi,” lausub Tilk.

Samsung Electronics Baltic SIA esindaja Ursel Velve kinnitab aga, et kahepäevase testimise tulemusena viga ei tuvastatud ja telefon saadeti tagasi Elisasse, kust see eile kliendile tagastati.

Elisa suhtekorraldusjuht Ma­rika Raiski kinnitab, et hoolduses mingit tarkvaraviga ei tuvastatud ning läbi viidi vaid selle korrapärane uuendus. „Roaming’u andmetel kasutas Priit Tilk Soomes mobiilset andmesidet. Kuid kuna ta enda väitel ei teinud seda teadlikult, siis tuli Elisa talle kui pikaajalisele kliendile vastu ning võttis enda kanda 50% kasutatud mobiilse andmeside arvest,” märgib Raiski. Sa­muti pakuti kliendile, et ülejäänud osale tehakse aastane maksegraafik.

Probleeme on paljudel

•• Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski kinnitusel on teenuseprobleeme hakanud rohkem tekkima seoses sellega, et mobiiltelefonidel on järjest rohkem funktsioone ja n-ö arukust.

•• „Ostes telefoni ei tule tarbija tihti selle pealegi, et mingi funktsioon võiks olla aktiveeritud ning seeläbi raha neelata,” märgib Tu­retski. „Probleeme on esinenud ka teistega, kuid enamik juhtumeid on seotud Elisaga,” viitab ta operaatori M-interneti pakkumisele.

•• Elisa kinnitusel on juhtunud niisuguseid asju vaid kahel korral. Viimati, 22. jaanuaril langetas tarbijakaebuste komisjon otsuse kliendi kahjuks, kes oli reisil läbi Soome Venemaale kasutanud GPRS-andmeside teenust enam kui 5000 krooni ulatuses.

•• Eesti Päevaleht teab aga ka kolmandat klienti, kes ei ole asja veel üles võtnud, kuna arved maksab kinni firma ja iseliikuvate andmemahtude summa temani ei jõua. Kliendi sõnul toimub andmevahetus tema telefonis täiesti juhuslikel aegadel. „Vahel võtan telefoni taskust välja ja näen, et ekraan näitab ühenduse toimumist, kuigi klahvilukk on peal. Ma ei ole sisestanud ühtegi serverit ega e-posti aadressi ja ei ole ka ise kunagi ühtegi kirja saatnud ega vastu võtnud,” ütles ta.

Juulis jõustub rahaline piirang

•• Tehnilise järelevalve ameti (TJA) sideteenuste osakonna juhataja Oliver Gailani hinnangul ei ole antud juhtumi taga häkkerite tegevus. Tema sõnul võis telefon olla aktiveeritud näiteks kontrollima e-kirju teatud intervalli tagant.

••  EMT avalike suhete juht Kaja Sepp selgitab, et EMT klientidel piiratakse Eestis šokkarvete vältimiseks EMT kindlates pakettides andmeside kiirust peale andmeside mahu täitumist ja pärast seda lisanduv andmemaht on tasuta. Piirang ei kehti praegu aga juhul, kui klient läheb telefoniga välismaale.

•• „Euroopa Ühenduses ja piiriüleselt hakkab andmesidelimiit kehtima 1. juulist: EMT kliendid saavad siis ka välisriigis andmesidet kasutada kuni 935 krooni ulatuses. Soovi korral saab klient küll teenuse kasutamist jätkata, suurendades limiiti või eemaldades selle täiesti,” ütles Sepp.