Norras toimuvale Eurovisioonile sõidab Malcolm Lincoln

Huvitav, kui kaua kestab uhkeldavalt isikupäratu angloameerikaliku enesekuvandi kultus Eesti peavoolu popmuusikas? Trendikad noored muusikud ei tule ju selle peale, et kirjutada omale otsaette "Vasja-Dusja" või "Pandakaru Yao Ming", aga "Malcolm Lincoln" (või "Manpower 4") on nende arvates "lahe". Ei ole ülltav, et selle sildi taga tehtav muusika on pakendiga heas kooskõlas.

Hüva, no las nad lömitavad. Kõrvalseisjatel on aga põhjust nukrust tunda siis, kui sellise fassaadiga minnakse esindama riiki ja rahvast, olgugi, et Eurovisiooni formaadil endal puudub tõsisemates muusikaringkondades igasugune autoriteet nii meil kui ka raja taga.

Aga ikkagi veel kord nimedest. Nimed kõnelevad. Alati ei ole võõrakõlalise sildi valimine sugugi halb. Võtkem kasvõi "Ultima Thule" - selles on pöördumine kadunud müütilise maailmaajastu hinguse poole, sellega end siduda ja siis väärikalt kaasa kõlada on hea tee, mis viib edasi.

Lömitamise ja pinnapealsuse soosimise eest vastutavad aga antud juhul eeskätt ETV produtsendid. Ärge tulge mulle ütlema, et te vaid järgite hoovust, trendi. Te loote seda trendi. Mitte miski ei takistaks Eurovisiooni kohaliku konkursi formaadi ülesehitamist nii, et sinna võiksid soovida kandideerida ka Jaan Pehk, Pastacas või Mari Kalkun. Aga te olete valinud teise tee. Ultima Thule on kadunud, tuli on kustunud. Kas tõesti rahvusringhääling? Naljanumber (tõepoolest, klounide duo oligi heal tasemel).

Mis võiks üldse seostuda nimeühedniga Malcolm Lincoln?
Malcolm III oli Shotimaa kunigas 11. sajandil. Lincoln? Kas Abraham või too uhkeldav sõiduvahend? Võõras, üdini võõras. Kõtt, tolvanid!!!