Nord Streami keskkonnamõjude raport ei ole Eesti teadlaste arvates piisav

Komisjonid leidsid, et esitatud analüüs on paljudes teemades kas pealiskaudne või jätab olulised keskkonnamõjud üldse arvestamata, teatas riigikogu pressitalitus.

Nii näiteks on elusorganismidele ohtlike dioksiinide sisaldust uuritud vaid 5 sentimeetri paksuses pinnakihis, kuigi need on sadestunud enamasti just sügavamates, 10-30-sentimeetrises kihis.

Eesti TA looduskaitse komisjoni liige Ivar Puura ettekande kohaselt võivad dioksiinid ja metüül-Hg põhjasetetest sattuda ka toitumisahelasse. "Mõned dioksiini erimid tungivad rakkudesse, mõjutades DNA-d," seisab ettekandes. Soomes on dioksiinide kriitilised kontsentratsioonid on juba praegu räimes ja lõhes, Hg haugis.

Istungil osalenud teadlaste hinnangul levivad ka lõhkamistöödel vette paiskuvad setted kümneid kordi kaugemale, kui on raportis väidetud. 

Samuti nenditi, et siiani puudub ligipääs Venemaa andmetele selle kohta, mida lõhkekehade ja muude ohtlike jäätmete osas Soome lahes Venemaa majandusvööndis leida võib.

„Euroopapoolne vajadus kindlustada end gaasitarnetega ei tohi saada realiseeritud keskkonnaprobleemidesse pinnapealse suhtumise abil. Tõesti, gaasiga täidetud torujuhtmes pole iseenesest midagi erakordset, erakordne on seekord ökosüsteem Läänemere näol, kuhu toru rajada tahetakse,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants.

Pomerantsi hinnangul peaks Eesti omapoolse analüüsi koostamisel suhtlema ennekõike Soomega, kelle majandusvööndisse trass jääb.

Nord Streami gaasitrassi piiriülese keskkonnamõju hindamise aruande läbivaatamiseks ja eksperthinnangu andmiseks on keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud teadlaste töörühm, mis peab andma oma hinnangu esitatud raportile. 

Tänasele ühisistungile olid kutsutud keskkonnaministeeriumi, Eesti mereinstituudi, Tartu ülikooli loodusmuuseumi, teaduste akadeemia, TTÜ küberneetika instituudi ja välisministeeriumi esindajad.

Nord-Streami keskkonnamõjude aruanne on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel.