NATO lennuväljast saab Aasia investorite peibutis
Kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hinnangu järgi on Hiina majandus paari aasta pärast maailma suurim ning Aasia tähtsus regioonina ainult kasvab, siis Eesti majandussidemed sealsete riikidega on pea marginaalsed.
Seetõttu on riigikogu väliskomisjon tükk aega mõelnud, kas ja kuidas võiks eri ministeeriumid ja valitsusasutused olla Aasia suunal veelgi aktiivsemad, et osa saada sealsest majanduskasvust.
Neljapäevasel väliskomisjoni istungil arutatigi kahte Aasia-suunalise tegevuse dokumenti: Aasia programmi, mille valitsus novembri alguses lõpuks kaante vahele sai, ja ministrite vastuseid komisjoni kevadistele soovitustele, mis käsitlesid riigi tegevuse tõhustamist selles maailmajaos.
Majandusministeeriumi eestvedamisel valminud Aasia programmis on rõhk turistide arvu kasvatamisel, kuid loodetakse astuda ka konkreetsemaid samme Eesti ettevõtete suunamiseks näiteks Hiina turule ja sealt pärit investeeringute meelitamiseks siiapoole.
Viimase osas on valitsus pannud kirja päris käegakatsutava lubaduse võtta Ämari peatselt täismahus valmiv sõjaväelennuväli osaliselt tsiviilkasutusse kargo- ehk kaubalennujaamana ja seda pilootprojektina juba lähemate aastate jooksul. „Ämari lennujaamal on potentsiaali kujuneda kargolennujaamaks, mis peamiselt teenindaks Aasia päritolu kaupade transporti Põhja-Euroopasse. Lisavõimalusi võib pakkuda ka lennujaama ümbruses vabatsooni ja tööstuspargi arendamine,” on märgitud heaks kiidetud strateegiadokumendis.
Valmib analüüs
Programmi koostanud majandusministeeriumi välismajanduse osakonna juhataja asetäitja Raul Allikivi sõnul on ideed kaitseministeeriumiga juba aasta vältel arutatud ja kui mõelda, kust tuleb kaup Ämarisse, siis ongi seda peamiselt võimalik näha tulemas Aasia suunalt. „Praegu valmistatakse ette vastavat analüüsi,” lisas ta.
Kuna seni on Ämarisse investeeritud peamiselt kui militaarotstarbega NATO lennuvälja, oleks tsiviilkauba teenindamiseks arvatavasti vaja teha täiendavaid investeeringuid. Allikivi nentis, et sel juhul tekiks tõesti täiendavate juurdepääsuteede ja aedade küsimus jms. „Kuid eks seda tuleb kaaluda, millise osa kataks riik, millise potentsiaalne erainvestor,” sõnas ta.
Riigikogu väliskomisjoni poolt kevadel koostatud Aasia raport pani valitsusele südamele suurendada ja tugevdada Eesti diplomaatilist kohaolekut sealsetes arenevate majandustega riikides.
Välisministeeriumi manitseti näiteks selle tõttu, et juba ainuüksi „praeguste saatkondade alamehitatus ei taga Eesti Aasia-strateegia eesmärkide täitmist.”
Neljapäeval väliskomisjonile üle antud vastuses lubas välisministeerium kaaluda täiendavate esinduste avamist Aasias – näiteks Singapuris, Lõuna-Koreas või Tais – eeloleva kümnendi jooksul. Praeguse olemasoleva Pekingi või Tokyo saatkonna tugevdamist täiendavate inimeste lähetamisel lubatakse täita aga ebamääraselt „eelarveliste võimaluste tekkimisel”.
