Näpud päris põhjas: Padar tellib riigile „tarbimislaenu”

Valitsuse „tarbimislaenu” ehk jooksvate kulude katmiseks mõeldud mitmemiljardilise krediidi võtmise kava tuleb välja rahandusministeeriumi paberist, millega otsitakse teiste asutuste kooskõlastust stabiliseerimisreservi kasutusele võtmiseks.

Seletuskirjas tehakse avalikuks riigi rahakotti kummitav täielik tühjus. „Juhul kui realiseerub rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi riskistsenaarium (...), kujuneb käesoleva aasta riigieelarve tulude ja kulude kassapõhiseks vaheks 12,6 miljardit krooni,” on nenditud. Koos planeeritud finantseerimistehingutega võib defitsiit olla kuni 13,9 miljardit krooni.

Hiigelmiinuse katmiseks soovitaksegi käiku anda 3,5 miljardit krooni stabiliseerimisreservist ja võtta kasutusele kogu kassareserv ning lisaks peetakse raha laenamise plaani.

Seletuskirja järgi peab riik läbirääkimisi 4,9 miljardi krooni ulatuses laenu võtmiseks. Üks osa kavandatud laenust langeb valitsuse poolt juba heaks kiidetud Euroopa Investeerimispangast (EIB) võetava väga soodsa krediidi arvele. Ent seda raha võib kulutada peamiselt vaid europrojektide kaasrahastamiseks. Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen ütles, et EIB-lt kavatsetakse sel aastal laenata u 2,6 miljardit krooni. Teise laenu täpset suurust ei olnud ta nõus kinnitama. „Nii seda kui ka teisi laenusummasid arutab valitsus alles neljapäeval, pärast seda saame rääkida täpsemalt,” ütles Mathiesen.

Peale EIB laenu jääb üle veel laenusumma 2,3 miljardit krooni. Selle, lahtise kasutusotstarbega laenu saamiseks tuleb aga arvatavasti maksta rahvusvahelisel laenuturul kehtivat hinda ehk intressi. „Intressimäärad raha- ja kapitaliturgudel on tänu ülemaailmsele rahandus- ja majanduskriisile tõusnud märkimisväärselt kõrgele. Avaliku kahe-kolmeaastase tähtajaga [Eesti riigi] eurovõlakirjade intressimääraks kujuneks 7–8% aastas,” nenditakse dokumendis.

Kuigi rahandusministeerium ei kavatse hakata riigi võlakirju emiteerima ja soovitab laenu võtta, näitab see arvutus, millise intressiga on tegelikult võimalik laenu saada. Juhul kui riik võtaks kolmeks aastaks 2,3 miljardit krooni kaheksaprotsendist laenu, tuleks laenuandjale selle aja jooksul tasuda põhisummale lisaks veel pea pool miljardit intresse.

Mathiesen ei soostunud eile avaldama, kust täpselt on kavas võtta teine laen. „Räägime edasi teisest laenust pärast valitsuselt heakskiidu saamist,” sõnas ta ja lisas, et ainukesena on välistatud IMF-i poole pöördumine. 

Kust võtta raha?
•• Reservid käiku
Raskeks ajaks varutud riigi stabiliseerimisreservist tahab valitsus võtta poole – 3,5 miljardit krooni.
•• Laenud
Euroopa Investeerimispangast saab soodsalt 2,6 miljardit krooni. Lisaks võetaks umbes 2,3 miljardit ränga intressiga laenu.
•• Riigieelarve kärpimine

Rahandusminister käis välja tulumaksu tõstmise 26%-ni