Tiia ümber on uskumatu kaubarikkus. Aga mitte tavalise, igas poes leiduva kauba küllus, vaid eriliste toodete väljanäitus. Paljugi pakutavat on selline, mida saab üksnes Kiratsi külast Saksa talupoest Kuressaarest kümmekonna kilomeetri kauguselt.

Kamajäätis, ahjusoe pohlaleib, koduõlu, kohalik õunamahl, kohalik lambaliha, mahetalu mahejahud, moosilaadung, sealhulgas „Armastuse moos”, sisuks must sõstar, kõrvits, männikasvud, ingver, kaneel. See pood meenutab vanaemade lapsepõlve, kuigi toimib 21. sajandil.

Perekond Munk toimetab

Pirukatainas saab valmis hommikul seitsme-kaheksa vahel. Üheksaks, mil pood uksed avab, on soojad pirukad letil. Kui ostjaid jätkub, tuleb lisategu ja teine lisategu. Kui talvel hoitakse hambad ristis hinge sees, et külapood ikka püsiks, siis suveaeg toob ostjate tungi. Paari-kolmesaja ja vaat et enamagi kliendi õnnelikuks tegemine on suverõõm, mis talvel püsida aitab. Ent seegi püsimine pole pelgalt müük nagu suures poes, pigem kogukondlik suhtlus.