„Muinsuskaitselist poolt hinnates lähtuti sellest, et Paluküla hiiemägi on riigi kaitse all arheoloogiamälestisena ja selle mälestise tunnusteks on võimalik säilinud kultuurkiht, hiiemäele sobiv looduslik pinnavorm ning hiiemäele vastav pärimus,“ selgitas Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu. „Töörühm tuvastas, et eelpoolnimetatud mälestise tunnuseid ja seega ka mälestist raietööde käigus ei ole kahjustatud.“
Võrreldes aga tehtud töid Muinsuskaitseameti ning Keskkonnaameti poolt väljastatud tööde loaga, tuli välja Kehtna vald ei olnud taotlenud nendelt ametitelt luba pinnasetöödeks. „Vastavalt muinsuskaitseseadusele on meie loata keelatud nii mälestisel kui selle kaitsevööndis mullatööd, milleks antud pinnasetöid saab pidada,“ osutas Uustalu. „Võttes aluseks töörühma aruande pöördume Kehtna valla poole ja palume selgitust, miks teostati mälestisel ja selle kaitsevööndis pinnasetöid ilma meie loata.“
Samuti oleks Kehtna vald pidanud mullatöödeks kooskõlastuse saama ka Keskkonnaametilt, kuna Paluküla hiiemägi asub Kõnnumaa maastikukaitsealal.