Mõrt­su­ka naab­rid: Soo­me noor­tel on suu­red prob­lee­mid

 (15)
                 

“Olen alati tahtnud tappa võimalikult palju inimesi.” Nii kirjutab 22-aastane Matti Juhani Saari paberlipikul, oma nii-öelda hüvastijätukirjas maailmale.

Po­li­tsei lei­dis kir­ja tei­sip­äe­val pä­rast ta­patööd Saa­ri kor­te­rit lä­bi ot­si­des ja see oli nen­de sõnul sel­gelt mõel­dud leid­mi­seks ehk jäe­tud näh­ta­va­le ko­ha­le.

“Leid­si­me kaks kä­sit­si kir­ju­ta­tud pa­be­r­li­pi­kut, kus ta kir­ju­tab oma tun­ne­test ja se­da, et vih­kab ini­me­si ja ühis­kon­da,” rää­kis po­lit­sei ei­le Kau­ha­joel pee­tud pres­si­kon­ve­rent­sil. Po­lit­sei kon­fis­kee­ris Saa­ri ar­vu­ti jm as­ju ning ma­ter­ja­li­dest sel­gus, et ta oli oma te­gu plaa­ni­nud ju­ba 2002. aas­tast ala­tes.


Kau­ha­joe lin­na­ke­se ela­ni­ke huu­lil on pea­mi­selt küsi­mus, miks ei kon­fis­kee­ri­nud  politsei Saa­ri rel­va pä­rast te­ma üle­kuu­la­mist es­masp­äe­val? Se­da küsi­vad nii aru­saa­ma­tu­ses Kau­ha­joe ela­ni­kud kui ka rah­vus­va­he­li­se mee­dia esin­da­jad, kes kõik on nüüdseks näi­nud te­ma in­ter­net­ti üles pan­dud äh­var­dus­vi­deoid.

Po­lit­sei sel­le­le küsi­mu­se­le ei­le veel ei vas­ta­nud ega soo­vi­nud ka ühte­gi vi­ga tun­nis­ta­da, öel­des sel­gi­tu­seks, et uu­ri­mi­ne al­les käib. Ka ei soo­vi­nud se­da pea­mist küsi­must kom­men­tee­ri­da pea­mi­nis­ter Mat­ti Van­ha­nen, kes käis ei­le Kau­ha­joel.  

Kas va­lit­sus on äpar­du­nud, küsi­ti pres­si­kon­ve­rent­sil pea­mi­nist­rilt, vii­da­tes ka Jo­ke­la koo­li­tu­lis­ta­mi­se­le eel­mi­sel aas­tal. Van­ha­nen vas­tas, et va­lit­su­sel on ka­vas rii­gis keh­tiv rel­va­sea­dus üle vaa­da­ta, ning lu­bas ot­su­se te­ha mõne kuu­ga – ehk ot­sus­ta­da, kas ja kuivõrd tu­leks kar­mis­ta­da rel­va­loa saa­mist.

“Nä­gin te­da ik­ka va­hel rõdul seis­mas,” rää­kis Saa­ri naa­ber, pen­sionär Hilk­ka Mar­ti­la, kel­le ma­ja asub um­bes 15 meet­ri kau­gu­sel kor­ter­ma­jast, kus Saa­ri elas. Esi­mest kor­da nä­gi ta po­lit­seinikke Saa­ri kor­te­ri uk­se ta­ga eel­mi­sel ree­del, siis uues­ti es­masp­äe­val ning mui­du­gi tei­si-päe­val, kuid ei osa­nud al­gu­ses sel­lest mi­da­gi jä­rel­da­da. Po­lit­sei sõnul käi­sid nad ree­del Saa­rit ot­si­mas, kuid te­da pol­nud ko­dus. Mar­ti­la sõnul pol­nud naab­ri­poiss mil­le­ga­gi sil­ma paist­nud ning prob­lee­me ei ole ol­nud tal ka teis­te kor­rus­ma­jas kor­te­reid üüri­va­te õpi­las­te­ga. “Kah­ju on sel­lest poi­sist! Ei tea, mis tal­le pea­le tu­li!” van­gu­tas va­na nai­ne nõutult pead.

Juh­tu­nust al­les toi­buv nai­ne väljendas ar­va­mu­st, mi­da kor­das ena­mik ko­ha­lik­ke va­ne­maid ela­nik­ke: tä­nap­äe­va noo­red soom­la­sed tun­ne­vad end vä­ga hal­vas­ti. Üksin­da ar­vu­ti ää­res is­tu­mi­ne ja vä­gi­vald­sed vi­deod män­gi­vad oma rol­li, oli ta kin­del.

Noored on muutunud

“Hirm on küll. Ta oleks võinud sa­ma häs­ti ka meie vas­tu pöör­du­da,” ütles tei­ne naa­ber, sa­mu­ti pen­sio­nieas Mar­ja Ala-Mar­ti­la. Aas­ta­te eest sa­mas kutsekoo­lis õppi­nud nai­se sõnul ei suu­da ta ära imes­ta­da, et kool ja noo­red on niivõrd muu­tu­nud. “Noo­red tun­ne­vad en­nast hal­vas­ti, on süga­vas ma­sen­du­ses. Nen­de­ga peaks te­ge­le­ma,” ar­vas ka te­ma.

“Vä­ga ras­ke oli ol­la, kui sain tea­da, et tap­ja oli nii li­gi­dal,” kin­ni­tas ka kol­mas naab­rip­roua Tuu­lik­ka Ala-Mar­ti­la (ei ole su­gu­la­sed). “Noor­tel on halb ene­se­tun­ne. Neil peaks ole­ma kuu­la­jaid ja lä­he­da­lo­li­jaid,” ar­vas ta.

14-aas­ta­ne Kau­ha­joe põhi­koo­li õpi­la­ne Mi­cael ja te­ma sõbrad ei ütel­nud ot­se, et nad on hir­mul, kuid and­sid mõis­ta, et nad kõik võinuks ol­la te­ma ohv­rid. Ni­melt käis Saa­ri veel sa­ma päe­va hom­mi­kul nei­le tea­dao­le­valt ka teis­tes lin­na koo­li­des äh­var­da­mas. Mi­cae­li va­nem, 19-aas­ta­ne õde õpib sa­mu­ti kut­sekõrg­koo­lis, kuid tal õnnes­tus sealt õnne­li­kult väl­ja pää­se­da.

Noo­ru­ki­te seas le­vis kuu­lu­jutt, et Saa­ri sõber oli tu­lis­ta­mist fil­mi­nud ning tal oli sa­mu­ti relv ol­nud. Siia­ni ei ole se­da jut­tu veel tões­ta­tud. Po­lit­sei sõnul ei kaht­lus­ta nad mõrva­des prae­gu ühte­gi teist isi­kut.

Eestlased olid lähedal

•• “Me selle kooli õpilastega läbi ei käinud,” ütles 20-aastane Lauri Veberson. Tema ja sama vana Raido Lensment õpivad juba teist aastat Kauhajoe teises ametikoolis ehituse erialal. Ühtekokku käib nende koolis 35 eestlast. “Esimene reaktsioon oli ehmatus, et see juhtus nii ligidal,” ütles Veberson. Tulistamise ajal olid nad praktikal, 500 meetri kaugusel sündmuskohast.

•• Noormehed möönsid, et kohalikud soome noored on “kas just masenduses, aga natuke teistsugused”. “Käivad vähe väljas ja väga ei suhtle,” rääkisid Veberson ja Lensment, kelle sõnul leiab ka väikses kohas tegevust küll, kui otsida. Näiteks ka sportimisvõimalusi on piisavalt.

•• Samal ajal märkisid noormehed, et kõik on võimalik – selline asi võib juhtuda ka Eestis.

•• Saarit ennast ei tundnud eestlased samuti – ka tema nägu fotodel ei olnud neile tuttav.

•• “See, mis tegelikult juhtus, ei ole jõudnud veel kohale,” sõnas Lensment.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 15 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Ilma idast tulnud arstideta ei saakski Virumaal haiglat pidada
„Tere, Eesti!” ütleb Peterburist Kohtla-Järvele tööle tulnud tohter Dmitri Milovidov. „Tere!” ütleb Eesti vastu. „Sind on meile hädasti tarvis!” Sama käib Moskvast saabunud Igor Vagimovi kohta. Foto: Rein Sikk
Ligi kümnendik Kohtla-Järve haigla tohtritest on saabunud endise Nõukogude Liidu riikidest.

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-0%
30,- €
7 käiguline õhtusöök ja õllekoolitus Beer Gardenis!
Vaata
Elegantne puhkus kahele koos õhtusöögiga Riia vanalinnas -55%


M-kindlustus
SMS laen