Mõrtsuka naabrid: Soome noortel on suured probleemid
(15)“Olen alati tahtnud tappa võimalikult palju inimesi.” Nii kirjutab 22-aastane Matti Juhani Saari paberlipikul, oma nii-öelda hüvastijätukirjas maailmale.
Politsei leidis kirja teisipäeval pärast tapatööd Saari korterit läbi otsides ja see oli nende sõnul selgelt mõeldud leidmiseks ehk jäetud nähtavale kohale.
“Leidsime kaks käsitsi kirjutatud paberlipikut, kus ta kirjutab oma tunnetest ja seda, et vihkab inimesi ja ühiskonda,” rääkis politsei eile Kauhajoel peetud pressikonverentsil. Politsei konfiskeeris Saari arvuti jm asju ning materjalidest selgus, et ta oli oma tegu plaaninud juba 2002. aastast alates.
Kauhajoe linnakese elanike huulil on peamiselt küsimus, miks ei konfiskeerinud politsei Saari relva pärast tema ülekuulamist esmaspäeval? Seda küsivad nii arusaamatuses Kauhajoe elanikud kui ka rahvusvahelise meedia esindajad, kes kõik on nüüdseks näinud tema internetti üles pandud ähvardusvideoid.
Politsei sellele küsimusele eile veel ei vastanud ega soovinud ka ühtegi viga tunnistada, öeldes selgituseks, et uurimine alles käib. Ka ei soovinud seda peamist küsimust kommenteerida peaminister Matti Vanhanen, kes käis eile Kauhajoel.
Kas valitsus on äpardunud, küsiti pressikonverentsil peaministrilt, viidates ka Jokela koolitulistamisele eelmisel aastal. Vanhanen vastas, et valitsusel on kavas riigis kehtiv relvaseadus üle vaadata, ning lubas otsuse teha mõne kuuga – ehk otsustada, kas ja kuivõrd tuleks karmistada relvaloa saamist.
“Nägin teda ikka vahel rõdul seismas,” rääkis Saari naaber, pensionär Hilkka Martila, kelle maja asub umbes 15 meetri kaugusel kortermajast, kus Saari elas. Esimest korda nägi ta politseinikke Saari korteri ukse taga eelmisel reedel, siis uuesti esmaspäeval ning muidugi teisi-päeval, kuid ei osanud alguses sellest midagi järeldada. Politsei sõnul käisid nad reedel Saarit otsimas, kuid teda polnud kodus. Martila sõnul polnud naabripoiss millegagi silma paistnud ning probleeme ei ole olnud tal ka teiste korrusmajas kortereid üürivate õpilastega. “Kahju on sellest poisist! Ei tea, mis talle peale tuli!” vangutas vana naine nõutult pead.
Juhtunust alles toibuv naine väljendas arvamust, mida kordas enamik kohalikke vanemaid elanikke: tänapäeva noored soomlased tunnevad end väga halvasti. Üksinda arvuti ääres istumine ja vägivaldsed videod mängivad oma rolli, oli ta kindel.
Noored on muutunud
“Hirm on küll. Ta oleks võinud sama hästi ka meie vastu pöörduda,” ütles teine naaber, samuti pensionieas Marja Ala-Martila. Aastate eest samas kutsekoolis õppinud naise sõnul ei suuda ta ära imestada, et kool ja noored on niivõrd muutunud. “Noored tunnevad ennast halvasti, on sügavas masenduses. Nendega peaks tegelema,” arvas ka tema.
“Väga raske oli olla, kui sain teada, et tapja oli nii ligidal,” kinnitas ka kolmas naabriproua Tuulikka Ala-Martila (ei ole sugulased). “Noortel on halb enesetunne. Neil peaks olema kuulajaid ja lähedalolijaid,” arvas ta.
14-aastane Kauhajoe põhikooli õpilane Micael ja tema sõbrad ei ütelnud otse, et nad on hirmul, kuid andsid mõista, et nad kõik võinuks olla tema ohvrid. Nimelt käis Saari veel sama päeva hommikul neile teadaolevalt ka teistes linna koolides ähvardamas. Micaeli vanem, 19-aastane õde õpib samuti kutsekõrgkoolis, kuid tal õnnestus sealt õnnelikult välja pääseda.
Noorukite seas levis kuulujutt, et Saari sõber oli tulistamist filminud ning tal oli samuti relv olnud. Siiani ei ole seda juttu veel tõestatud. Politsei sõnul ei kahtlusta nad mõrvades praegu ühtegi teist isikut.
Eestlased olid lähedal
•• “Me selle kooli õpilastega läbi ei käinud,” ütles 20-aastane Lauri Veberson. Tema ja sama vana Raido Lensment õpivad juba teist aastat Kauhajoe teises ametikoolis ehituse erialal. Ühtekokku käib nende koolis 35 eestlast. “Esimene reaktsioon oli ehmatus, et see juhtus nii ligidal,” ütles Veberson. Tulistamise ajal olid nad praktikal, 500 meetri kaugusel sündmuskohast.
•• Noormehed möönsid, et kohalikud soome noored on “kas just masenduses, aga natuke teistsugused”. “Käivad vähe väljas ja väga ei suhtle,” rääkisid Veberson ja Lensment, kelle sõnul leiab ka väikses kohas tegevust küll, kui otsida. Näiteks ka sportimisvõimalusi on piisavalt.
•• Samal ajal märkisid noormehed, et kõik on võimalik – selline asi võib juhtuda ka Eestis.
•• Saarit ennast ei tundnud eestlased samuti – ka tema nägu fotodel ei olnud neile tuttav.
•• “See, mis tegelikult juhtus, ei ole jõudnud veel kohale,” sõnas Lensment.


























