Mitut Eesti tööstusharu ootab kiiresti kasvavate palkade tõttu lähiajal ees koondamislaine

Esimesed märgid sellest hulga inimesi tööta jätvast suunast on juba näha, kui meenutada õmblustsehhi kinnipanemist Mustvees ja põlevkivikaevanduse sulgemist Ida-Virumaal.

Viimase puhul võib tööturu-ameti pressiesindaja Erko Vanatalu sõnul rääkida heast koos-tööst tööandja ja tööturuameti vahel – kaevurid said kiire ümberõppe ning teada on edulugusid sellest, kuidas mõnest kaevurist said edukad kokad.

Seevastu Mustvee õmblustsehhi sulgemine, kus sadakond naist jäid tööta, on just see hoiatav näide, mille kordumist Eestis ennustatakse. Tsehhi norralasest omanik otsustas tootmise sulgeda, sest tootmiskulu oli liiga kallis.

“Eestis on probleem, et mõnes valdkonnas tööjõukulud kasvavad, aga tootlikkus enam mitte, eelkõige just õmblus- ja mööblitööstuses,” ütles Tartu ülikooli majandusteaduskonna õppejõud Urmas Varblane.

“Nendes harudes oleks vaja palka tõsta, aga seda pole võimalik teha, kuna tootlikkus pole nii palju tõusnud. Seega tekib võimalus, et välisinvestoril on kergem Eestist ära minna ja tehas näiteks Hiinasse üle viia.”

Paraku töötab praegu just nendes tööstusharudes iga neljas töötaja Eestis ning see näitab sotsiaalse krahhi võimalikku ulatust.

“On öeldud, et see on isegi hea, tööjõud saab vabaks ja paigutub ümber, kuid mida need inimesed oskavad ja kas neil on oma piirkonnas mingit muud tööstust, kuhu tööle minna?” küsis Varblane.

Krahhi ei karda

Erko Vanatalu ei pea koondamisega sotsiaalse krahhi kaasnemist tõenäoliseks, sest võimalused ja vahendid selle vältimiseks tööturuameti poolt on olemas.

“On oluline, et tööandja ees ootavast koondamisest võimalikult varakult teada annaks,” ütles ta. “Võib ju olla, et õmblejad ei pruugi tahta ümber õppida ning kaevurid ei pruugi tahta turvamehena tööle asuda. Selleks ongi vaja aega koolituseks ning kohanemiseks.”

Koondatute ümberõppeks saab Euroopa Sotsiaalfondist kohe toetust taotleda ning see parandab ümberõppevõimalusi, lisas Vanatalu.

Kuna eestlased pole töö saamise nimel kuigi valmis elukohta vahetama, oleks Varblase sõnul oluline parandada nende liikumisvõimalusi.

“Kui Mäolt Tallinna saaks sõita palju kiiremini, siis paraneks oluliselt inimeste töölkäimise võimalus,” ütles Varblane. “Ja ka tööstus läheb siis inimestele lähemale – Tallinnaski on ärid järjest enam linnast välja läinud, kus ühendusteed paremad.”

Majandusministeeriumi majandusanalüütiku Mario Lambingu sõnul on suur osa ettevõtetest arvestanud, et Eesti majandus ei saa tugineda odavatele kuludele.

“Loomulikult on riike, näiteks Hiina ja India, kus palgad on Eesti omadest kordades madalamad, kuid sellele vaatamata suudavad ka soomlased edukalt konkurentsis püsida,” ütles Lambing. “Küll on aga ka Eestis ettevõtteid ja harusid, mis tegutsevad siin tänu sellele, et meie palgakulud on Lääne-Euroopa riikidega võrreldes madalamad.”

Kuna nendes harudes on toodangu hinna tõstmine raskendatud ja samas on kulu tööjõule suur, prognoosib ka Lambing tekstiili-, rõiva- ning jalatsitööstuses, samuti ka põllumajanduses töökohtade vähenemist.

Kui aga ettevõttel ei ole mingit võimalust oma tööjõukulusid suurendada – ei suudeta müüa kallimaid tooteid, toota efektiivsemalt või teiste kulude osas kokku tõmmata – siis teatud aja pärast ei jää tõesti muud üle, kui tuleb tegevus lõpetada, lisas ta.

Varblase sõnul on paljud Eesti ettevõtted staadiumis, kus neil läheb hästi tänu sellele, et Eestis on kulu näiteks Saksamaaga võrreldes viis korda madalam ning arvatakse, et nii jääb igavesti.

“Eesti ettevõtete juhtidel pole olnud aega juurde õppida, nüüd tuleks seda aga teha ja ka teiste maade kogemusi uurida, et nad näeks võimalust, kuhu edasi liikuda,” ütles Varblane. “Ei saa öelda, et Eesti on allhankemaa, aga praegu on ta siiski pigem kulueelisele kui teadmiste eelisele toetuv.”

Elcoteq: tootmise kõrval muutub järjest olulisemaks arendus

•• Urmas Varblase sõnul on Eesti majanduses näha polariseerumist, kus osal aladel hakkab hästi minema ja teistel mitte. Üks positiivne näide on Elcoteq.

•• Mobiilide ja sidevõrguseadmete tootjatele allhankeid tegeva Elcoteq Tallinn AS-i finantsjuhi Heikki Mäki sõnul on Eestis palgakulu tõusnud, kuid see ei tähenda allhangete Eestist ära tõmbamist.

•• “Pole saladus, et Eestit on lisaks heade spetsialistide olemasolule eelistatud ka seepärast, et siin on võrreldes Euroopaga madalama palgaga tööjõud, kuid see on muutumas,” ütles Mäki. “Samas ei saa öelda, et kui mingi allhankeprojekt Eestisse ei tule, siis on see tänu kallinenud tööjõukuludele, pigem tuleneb see koosmõju eri faktoritest – tootlikkusest, logistikast, materjali hankevõimest ja hinnast.”

•• Suureneva konkurentsiga turul on Elcoteq laiendanud oma tegevust otsesest valmistamisest disaini, tootearenduse ja müügijärgse teeninduseni ning pakub tootmise kõrval oluliselt rohkem lisaväärtust.

•• “Elcoteqi puhul muutuvad insenertehniline kompetents ja sellest tulenev innovatsioon veelgi olulisemaks,” ütles Mäki. “Peame muutuma järjest rohkem arenduskeskuseks, mille juurde käib tootmisüksus, mitte vastupidi.”

•• Elcoteq on viimasel ajal rajanud uusi tehaseid Brasiiliasse ja Indiasse, kuid kuna toodangut vajatakse Euroopa jaoks, on tehase Eestis hoidmine tulus.